Poisid Kullos

Viisime Iida koori ja veetsime aja Kullos ringi uidates.
Kõik koridorid, sopid ja trepid said üle vaadatud.
Lemmikuim atraktsioon - suur papist muna.

Pikem peatus oli mudelismi-ringi koridoris, kus laeva-, allveelaeva-, lennuki- ja kopteri-näitus väljas. Mudelid, plakatid, osad ja mootorid.

Ove proovis Ellerheina mummu-rühma klassi kinni lukustada.
Klassis laulsid mudilased päkapikkudest, aga uksel oli võti väljaspool ees.
Paadund võtmefänni Ove silmad lõid särama ja ta tormas ust lukku keerama.
Ma veidi mõtlesin, aga otsustasin siiski sekkuda.

Kummitus muusikus

Avastan Iida paberite vahelt lehe loosungiga:

HIP HOP
TONT
STOP

Film: Jock

Viisin pool Kadriorgu kinno. Õnneks hüppasid naabermaja poisid alt ära, muidu oleks täiesti kaos saanud. Üksjagu segadust sai nüüdki.

Filmiks oli "Jock". Lõuna-Aafrika multikas, kohaliku menuki järgi tehtud. Lastele meeldis. Mu enda hinnang on kahjuks "kõige hullem multikas, mida ma üldse olen näinud". IMDB on minu poolt, väites "this was the worst movie that I have seen in 2011" ja "horrible, amateurish animation makes this a major disappointment." Pool aega oleks tahtnud piinlikkusest silmad kinni panna.

Aga kõige hullem saabus alles pärast filmi, kui lapsed saalist otse kommipoodi suundusid.

Koer muide oli päriselt ka olemas (1880+) ja raamat temast on Lõuna-Aafrika lasteklassika:
http://en.wikipedia.org/wiki/Jock_of_the_Bushveld

Lumi!!!

Sel aastal saabus lumi varakult. Reede ehk 26. oktoobri õhtuks oli paks valge maas. Linn oli "umbes", liiklus seisis ja Alo kunstikool jäi pool tundi hiljaks.

Reedel tõi Kati Ove hoiust koju juba kelguga. Oli teine sõitnud, käed tuisu kaitseks näo ees.

Mina viisin Alo õhtul parki kelgutama. Tuisk oli üle, ilm oli vaikne ja kaunis. Kadriorg oli lummavast lumest hoolimata täiesti tühi, meie kamp (Alo + naabrilapsed) oli ainus kelguline. Lumi oli aus, paks, kannatas igapidi müramist ja mätsis normaalselt. Sai kelgutada, sõda, lumeingleid, no nagu päris talv oleks.

Laupäeval sai Iida lauluväljakule, Alo naabritega meie õuele lumme mürama.

Pühapäeval tegime Aloga maja-esise kõnnitee jääst puhtaks. Laste labidatega, sest muud meil pole, K/Ü on varjusurmas ja kõik koristusvahendid on kuhugi kadunud. Alo tegi vapralt tööd kaasa.

Kaisu-mänguasjad

Mille võtab viieaastane poiss endale ööseks kaissu?

Riidenagi ja ratta pakikummi, et neist öö jooksul ragulka valmis punuda, mõistagi.

Ove õpib tähti

Ove õpib Alo jänku-jussi aabitsast tähti.
Ja kasutab saadud teadmisi Scrabble ja Sõnamängu peal. Lammutab nende karpe ja teatab:
"Emme täht!" "Alo täht!" "Minu täht!"

Lauamängud

Tulid külalised. Kolm last, vanused umbes nagu meil. Väikseim asus mänguasju uudistama, keskmine poiss hakkas Aloga mürama, aga kõige vanem (10) ei klikkinud Iidagi (9) kuidagi pidi. No ei saanud nad jutule ei koolist, ei trennidest, üldse ei millestki. Lõpuks leidsin plikad elutoast, mõlemal nina raamatus: Iidal käes "Agu Sihvka", külalisel HP 5. osa.

Võtsin siis riiulist "Eesti mängu" ja "Carcassonne". Esimene on algklasside mälumäng, teine maastiku / strateegia lauakas. Sain lapsed mängima, lobisema ja lõpuks vist ka sõbraks.

Peaks ka täiskasvanutega rohkem mängima hakkama.
Mul on juba aasta otsa Scrabble, mida olen kasutanud vist ühe korra.

Tummahammas

Ove üritab mulle midagi seletada, aga sõnadest tuleb puudu.
2a5k teeb ette vingus näo ja tõdeb kurvalt:
"Minu arvates ma ei oska rääkida."

Suusahüppemäel

Norrakad panid Vabaduse platsi üles väikese suusa-hüppe-mäe.
Alo käis ja hüppas seal innustunult tund aega järjest. Muudkui lasi alla, ronis üles, lasi alla, ronis üles. Norrakad kiitsid ja eestlased kutsusid Nõmmele suusa-hüppe trenni. Et nii järjekindel laps ja nii julgelt laseb ja tulgu ainult.

Järgmisel nädalal tekkis kodus draama. Selgus, et nurjatud vanemad ei kavatsegi last džuudost ära võtta ja suusahüppama viia! Alo istus köögis ja nuttis solvumisest ja ebaõiglusest. Ma püüdsin lohutada, aga mitte just õnnestunult:
"Alo, tule mulle sülle."
"EI TAHA SÜLLE! TAHAN SUUSAHÜPPETRENNI!!!"

Ränk on see lapse elu.
Juba viieaastaselt pannakse sportlase karjäärile käsi ette.

Alo ja Lego

Alo pani enam-vähem iseseisvalt kokku Lego maasturi.

Et asja keerulisemaks teha, olid tükid suures karbis kõikide muude technics'i juppidega segi.
Nii pidi hoolega telgede pikkust juhendiga võrdlema ja

Ausalt, ma olen vaimustuses. Technicsi sari on suurepärane. Aga kokku panna on neid vidinaid väga raske. Esiteks on detaile palju - antud vidinal ligi 140. Teiseks on need tillukesed ja instruktsioonidest aru saamine võtab isegi minu mõtlema. Kolmandaks on technicsi kokkulappimine väga mitteintuitiivne. Sa pead ehitama "keskelt väljapoole" ja alguses ei saa üldse aru, mis sõlm käes on.

Järgmiseks mis? Power Functions?

Suurte poiste jutud

Sõidan džuudost kodu, tagaistmel kolm poissi: Alo (5) ja naabrite lapsed (5 & 6).
Pärast džuudot on samas ruumis muide zumba trenn.
Mida mehepojad läbi klaasist ukse piilumas käivad.

Poiste jutt läheb miskipärast ropuks. Ma kuulan ja loodan, et teema vahetub ise kiiremini kui minu sekkumisel. Ja ei eksi:

Kõigepealt on juttu titepärasest kakast ja pissist, siis läheb sõnapruuk kangemaks. Uueks vägisõnaks saab "tussu". Algul arvan, et poisid ei tea selle sõna tähendust, aga siiski - A täpsustab, et peab  silmas selle "zzz.. noh... tümpsu tantsu trenni tädide" tussusid.
Siit edasi aga:
A: Mina tean, naistel ongi tussud!
6a: Aga meestel on nokud!5a: Jah, minu issil küll on!
6a: Aga minu issi sõitis eile Hispaaniasse!
teised, kahtlustavalt: oooo. kas ikka?
6a: Jah! Hästi pikk tee oli ja vahepeal pidi isegi laevaga sõitma!

Ja ongi jutt sujuvalt läinud roppustelt laevadele.

Alo mure tuleviku pärast

Alo, enne hammaste pesemist:
"Kui ma suureks kasvan ja endale ükskord,  noh, naise saaksin, siis ma ei tea, mis ma lastele nimeks paneksin."

Džuudo

Alo käib džuudos, või judos.
2 x nädalas, Ookamis Pirital.
Jälgisin neid eile veidi.
Laps täiega pingutab, et tubli olla ja harjutusi hästi teha.

Mingit võitlust seal veel ei ole, puhas müramise trenn.
Kukerpallid, vähikõnnid, ronimine, rippumine.
Kull - küll püsti, küll käpuli.
Lapsele meeldib!

Sai tuttava käest kimono, oranži värvi, Toni tehtud. Küll oli uhke! Kandis kodus seljas, eputas Ove ees, lõpuks võttis voodisse kaissu.

Ja Iida on oma karate-trenniga samuti rahul.

Rüütel valgel jooksurattal

Hommikul tekkis seis, kus Alo ja naabripoiss ja naabripoisi ema läksid miskipärast ära koju ja mina jäin Vesivärava kohvikusse, kaasas Ove (2a4k) ja naabriplika (veidi alla 2a). Plikal käru, Ovel uhke valge jooksuratas.

Tütarlaps vaatas võlutult, kuidas Ove kohviku õuel ringi tormas ja lohesid (varblasi) taga ajas.
NII SUUR MEES!
Ja sõidab SELLISE ÄGEDA RATTAGA!
Ja milline IMETORE MÄNG!

Rattal on Ove tõesti proff. Ta jooksuratas on lihtne Bellelli, aga töötab nagu MTB / ATV. Sellega saab minna läbi muda ja lompide, aukude, kõnnitee äärekivide. Mänguväljakul imetlesime, kuidas ta sellega MiiaMillaManda maja ümbritsevast trepist alla sõidab. Kas kukub või ei? - muidugi EI!

Kallakul sõites hoiab jalgu pikalt üleval ja hoiab üllatavalt hästi tasakaalu. Eelmisel nädalal käisin ta'ga Pirita Velotreki juures mägedes. Seal ka sõitis alla täiesti tõsistest nõlvadest.

Jooksu-ratta-proff!

Ove kuulis just praegu mu fraasi "Ove on sündinud mai lõpus" ja tuli ja kommenteeris "Issi, ma olen suur poiss!". :) On kesköö või veidi enam, tema istub uhkelt oma autol ja näpib statiivi kruvisid.

Poisid Ahhaas

(tegelt oli naabritüdruk ka.)

Arvasin, et vihm ja värk ja veedame hommiku teadusrüpes.Viisin mõlemad poisid Ahhaasse. Said nuppe vajutada ja keeristormi esile kutsuda ja liivakastis ukerdada ja veel ja veel ja veel nuppe vajutada.

Tln Ahhaa väljapanek on endiselt veidi sauruslik. Paar Kinecti moodi rakendust, hulk nupuvajutusega aparaati, peegelkäik... ja ongi kõik. Mõned vanemad asjad - seekord Heroni aurumasin - on rooste läind ja ei tööta. Aga poistele aeg-ajalt huvitav ikka!