Pärnu jõe kanuumatk

E. korraldas laste ja tuttavate kanuumatka.
Pärnu jõel, Suurejõest Torini.
Kaks päeva, umbes 30 km või veidi enam.
6 kanuud, 16 inimest.

Käisin Aloga. Veematk on veidi nüri värk - istud lootsikus, vehid mõlaga ja vahid võsa. Seega olin valmis esimese päeva järel linna taganema. No et kui poisile ei meeldi. Aga meeldis, ja jäime ikka teiseks päevaks ka.

Esimesel päeval sõitsime Suurejõelt Kullimaale, Vändra ja Pärnu jõgede risti.
Teisel kõigepealt Jõesuu kõrtsi lõunale ja sealt Torri.

Puhast sõitu sai mõlemal päeval umbes neli rahulikku tundi - lastematka jaoks paras.
Alo sõitis koos sõbraga teises kanuus, tüüriks oli neil E. ise. Nad olid kogu aja minust ees, kuulu järgi olla nad jõel rütmi laulnud ja uhama kippunud :)
Igatahes sobisid omavahel nii lapsed kui täiskasvanud ja seltskond oli supper tore. Noh, nagu veematkadel alati on :)

Jõgi oli nii kuiva suve järel muidugi madal. Ühelt poolt hea - vool on rahulik. Teiselt poolt paha - kanuu jäi kividele kinni. Pidi kõrkjate vahel teed otsima ja mitu korda paadist väljas käima, sest kivid. Kokkuvõttes oli voolust ikka kõvasti abi, ja ümber ei läinud / hätta ei jäänud keegi, kõik kanuudkonnad said kenasti hakkama.

Ilm oli malbe - pilvealune, parajalt jahe, natuke tibutas vihma, sõita oli väga hea.
Ja vesi on soe! Ujuda sai mõlema päeva järel ja sauna ajal muidugi ka.

Loomi ei näinud, kuid linde oli palju. Hommikul ärkasime telgis kurgede lärmi peale. Jõel oli parte, paar haigrut, mitutsugu kullilisi.

Kanuud ja laagri ja sauna saime Türi-Tori peakorraldaja Koit Raua käest. Kiidan taevani!!! Sõidu-eelne õpetus kanuu juhtimise ja ohutuse kohta oli väga hea. Kõik oli kogu aeg selge - jõgi, päevaplaan, logistika. Ja kanuud olid ootamatult head. Kiired, hästi juhitavad, reageerisid iga aeruliigutuse peale. Nii et kiidan nii Koitu kui kanuumatkamist üldse!

Ekstra aitäh muidugi E.-le kogu korralduse eest!

Finišiprotokolli väljavõte

 9. 109999 Ove Virunurm 00:53:26 12p
10.  3392 Lauri Malsroos 00:51:51 11p
11. 10106 Kaur Virunurm 01:02:27 11p

Kes ei tea - Lauri on orienteerumise ja eriti MTBO proff, maailmameister, Euroopa meister, lisaks veel palju muud :)
https://et.wikipedia.org/wiki/Lauri_Malsroos

Jaapani lastekoori imeline kontsert Mustpeade majas

Ellerhein + Tokyo ringhäälingu lastekoor.
Mustpeade majas. Täis saal. Kohal on ootamatu kogus kohalikke jaapanlasi.

Ellerheina kava: Uusberg - Tormis - Saar - "Lauliku lapsepõli." Ee... jah.

Jaapani koor. Teismelised jaapani plikad + mõned vanemad kutid. Serafuku stiilis range vorm. Tumedate juuste alt vilkuvad mustad mandlisilmad. Lonkav androgüünne dirigent. Laulavad - hästi. Mul pole tegelikult pädevust koorilaulu kvaliteeti hinnata, aga tundus professionaalne, eks? Kohe esimesed laulud olid keerukamad ja moodsamas seades kui meie omad. Ja neidude hääled kõlavad ingellikult igas keeles. Nii et ilus.

Ja siis! Vorm asendati sujuvalt kimonoga. Tumesinine armee muutus lillede väljaks. Ei mingit ühtset värvi, iga laulja oli omaette kunstiteos. Kutid kadusid selle põllu sisse üsna ära.
Lauludele lisandus liikumine! Natuke karate moodi, võeti poose ja vorme ja vehiti kätega, järsud žestid vaheldumisi graatsiliste sirutustega. Laulud läksid aga aina lahedamaks. Lõpuks pooleldi tantsiti, pooleldi lauldi. (Google ütleb hiljem laulunimede peale, et need ongi korraga nii rahvalaulud kui -tantsud.) Tüdrukutel silm säras, ja kuulajad sulasid!

Pärast kontserti:
Koori juhiga (siiski mees) räägiti ohtralt jaapani keeles :)

Laste rattamatk, Lagedi - Aegviidu

KK ja tema sõbrannad korraldavad igal suvel oma lastele rattamatka.
Kutsuti meidki.
Käisin Aloga.
Sõitsime kolme päevaga palverännuteed pidi Lagedilt Voosele ja sealt ringiga Aegviitu.
Kiiret polnud. Saime rahulikult sõita, ujuda, kõike vaadata.
Lapsed olid omavahel head sõbrad ja tublid matkajad.

Reedene päev olla olnud väga kultuurne: Tallinna ümbruse mõisad ja kirikud.
Sõideti ligi 45 km.
Mina läksin õhtul rattaga järgi (sest töö) ja jäin koduloost ilma. See-eest sain ilusa sõidu loojuvas päikeses.
Laager Perilas, 30 km Tallinnast.

Laupäev oli looduskeskne.
Kultuuriobjekte polnud ette nähtud, isegi külapoode polnud.
Dendroparki meid sisse ei lastud.
Kiviloo küla ja Kiviloo mõis:  mõisa hoone on kena, aga ümbrus hooleta. Siin saime kaela äikese. Õnneks andsid mõisa esised puud paduka eest varju ja saime vaid mõnevõrra märjaks.

Kiviloo ja Kaunissaare vahel eksisisime ära. Kaardi järgi ei tundu see üldse võimalik; lähed teed pidi ja... oled kohal? Aga uued metsaveoteed on kõik sassi ajanud. Laiad ja uhked kruusakad, kuid super vastikud sõita. Tee imeb ratast endasse, kerid väikse käiguga, edasi ei lähe ega lähe. Ja siis tee lihtsalt...  lakkas. T-kujulisel ristil seisis teerull, edasi oli puhas padrik. Vaatasime totakalt metsa, kaarti, metsa. Jalgsi oleks metsast läbi punninud, aga lastis rattaga - lootusetu. Tagasi! Siis eksisime korra veel. Jälle tagasi! Uhh puhh!
(Kodus satelliit-kaarti uurides selgus, et palverännutee rada on siin umbe kasvanud ja lõpeb jahimeeste sööda- ja laskeplatsil. Sinna me ka jõudsime, aga edasi sealt ei saagi.)

Edasi Kaunissaare paisjärve ujuma. Supp-soe!
Sõime lõunat ja elasime kase all üle uue hoovihma. Järve pind kees paduka käes.
Edasi Pikva mõisa-kabelisse ja Pikaveski tammile.
Edasi Jägala jõe äärt pidi Vetlasse ja Voosele. Ilus mets ja metsatee ja selle aasta parimad mustikad.
Voosel leidsime kanepipõllu.
Voosel paigutati meid laagrisse külaplatsile. Külakiik! Kõlakoda! Varjualune, kemps, prügikast! Ja - SEIKLUSRADA!!! Poisid möllasid kogu õhtu.

Hommikul tunnistasin pilti, kuidas esimene, kolmeaastane laps ajab end telgist välja. Hõõrub silmi, taarub veel hetke unesegaselt kohapeal. Ja siis jookseb otse seiklusrajale! Viivu pärast järgnesid teismelised ja läks jälle mölluks!

Pühapäeval keerasime palverännuteelt ära Jäneda poole.
Ronisime ühe lahke memme soovitusel Luurimäe otsa. Oosi põhjaots, järsk, 98m kõrge, peaaegu et Harjumaa kõrgeim tipp :) (No päriselt ikka ei ole.)
Edasi tegime kaare Jägala jõge pidi alla ja tagasi, läbi Nirgi ja Külvandu külade.
Jõudsime Kõrvemaale. Maastik läks metsaseks, metsikuks ja kõrvemaiselt kenaks.
Edasi kimasime maanteed pidi Jänedale. Pood, jäätis, õlu. Mõisas algas just etendus ("Pikse pill").
Edasi Nikerjärvele ujuma. Kõik lustisid, isegi need, kes tavaliselt Eestis ei uju. Vesi oli nii soe!
Edasi Aegviitu uuele jäätise-ringile ja rongile.

Kokku ligi 120 km.
Kutid sõitsid super hästi.
Hea seltskond!

Palverännutee kohta tasub info välja trükkida ja paberil kaasa võtta. Kohapealt eriti ei leia. Netis olevad tekstid on aga inforikkad ja armastusega kirjutatud.
Ja ma arvan, et kaardis näpuga järge ajada ei ole sel teel vaja. Võib kohast kohta käia just seda teed pidi, mis hetkel paras tundub. Ei ole see trass ju ajalooliselt täpne, vaid on tõmmatud nõnda, nagu saaks või võib-olla kunagi sai. Ja eks ka palverändur läks sealt, kust kohalikud soovitasid - talvel taliteed pidi üle raba, suvel paadiga piki jõge, kust parajasti parem.

Igatahes olgu tänatud kõik, kes meie kodulugu ja külasid elus hoiavad!
Ekstra aitäh KK-le matka korraldamise eest!
Ja kõikidele teistele tubliduse eest ja lapsukestele eriti!