Ove 2

Muutub iga nädalaga. Uued oskused, kõne, käitumine.

Räägib, palju ja keeruliselt. Laused on keskmiselt 4-5 sõna, aga on pikemaid ka. Sõnavara on väga suur.

Kõnnib, jookseb, ronib. Treppidest üles-alla, omal jala, mitte käpakil. Üle Alo voodi otsa. Turvatooli ja ära. Laua otsa. Radiaatori peale.

Teeb asju ISE. Tahab ISE trepist üles, ISE autosse, ISE auto ukse kinni, ISE süüa.

Mängib ja mürab kõigiga. Imetleb venda-õde ja nende tegemisi. Täiega totakas on jutt, et alla-kahesed ei ole sotsiaalsed ja ei oska omavahel või teistega mängida.

Tunneb kodus igavust. Kõik asjad on nii ära tehtud ja läbi mängitud.


On tekkinud teatud agressiivsus. Virutab, kui miski ei meeldi. Kas see on tähelepanu-puudus või miski muu? Püüame ravida, aga ei tea veel, millega..

Sõidab rõõmuga rattatoolis.

Käib rõõmuga oma lastehoius. Täna oli seal O sünna puhul koer ära kammitud ja õhupallid igal pool :)

Naudib võtmeid, nendega kõikide asjade avamist. Vajab just neid võtmeid, mis meile olulised, mingite vanade vidinatega teda ära ahvatleda ei saa.

Naudib pildistamist, sest teab, et siis saab ise pärast vaadata ka.

Kõne

Näidislaused, kirjutasin lihtsalt järjest üles:Ove toob ühe auto Alole.
Issi auto tahab siia lauale.
Issi tule vaata päike!
Issi vaata! Auto ilus!
See on punane!
Onu räägib tädiga koos! (teleka kommentaariks)

ISSI palun kollane võti ukse lahti keerama!
Ove ise toob kollane võti!

Oskab värve. Mitte väga hästi, aga värvi ideest saab aru ja nimetab neid. Lemmik on kollane.
Oskab arve. Loeb näiteks oma samme: üks kolm neli kuus!
Oskab järgarve. Ove kolmas banaan tahab ka! Ajades 2. ja 3. seejuures segi.

Lisaks asjadele ja tegevustele on palju mittefunktsionaalseid sõnu. Korra / korraks...

Kui emme on ära

Elu oli pigem lõbus kui raske.
Suurema töö tegid ära vanaemad.
Nemad vaaritasid "päris" süüa, juurikaid & liha, mina võisin rahus pannkooki küpsetada.
Nemad tõid poisse kodust ära, kui mina Iidaga laulmas või müramas või rattaga sõitmas käisin.

Lisaks töötas Kadrioru küla-kogu-kond päris hästi, Iida veetis poole aega sõbrantsidega - mitte vaid "neil", vaid ka "meil". Suvi!, sai olla õues ja pargis. Mistõttu mina sain poisse majandada ja kõigil oli hea.

Arvutimänge mängisime vähe, telekat vaatasime mõõdukalt - isegi koju saabunud Chihiro jäi lõpuni vaatamata, kogu aeg oli mingit muud tegevust. Kooliasjad sujusid, kõik olid enam-vähem terved, õue saime ja sõpru nägime ja mina sain korra isegi orienteeruma.

Kuna on soe ja kuiv, oli laste igale poole viimine-toomine kerge, ei mingit juhmamist paksude riietega.

Ehk siis, suht lill elu oli.

Lego Technic

Alo sai Lego kraana. Technic seeria, mitte tavaline nubludega Lego. O-S kiitis, et on a) palju tugevamate istudega kui tavaline ja b) õpetab teistmoodi mõtlema.

Nii ka oli. Panime pusa kahekesi kokku, Alo tegi ise päris palju. Paar päeva laps magas, kraana kaisus :)

Nüüdseks seisab vidin juba niisama kapi otsas. Iida plaan see tükkideks lammutada ja ise ka kokku panna on unarusse vajund, uued asjad tulevad aina peale. 

Tartu tripp

Käisin Tartus - jooksmas, nagu Kati targalt aru sai - ja võtsin suuremad lapsed kaasa.
Reede õhta sinna, esmasp varahommik tagasi.

Reede: playdate ühe tartukaga.
Laupäev, hommik: Ahhaa. 10:30 - 14:30, ehk vaid 4 tundi.
Pärastlõuna: Iida läks sünnipäevale kontvõõraks ja mina Aloga täditütrele. Alo leidis Nerfi püssi ja armus sesse kohe. :)
Õhtu: playdate tartukatega, filmiõhtu - Laputa.
Pühapäev, hommik: mina siban Otepäält Elvasse, lastel kodus playdate.
Pärastlõuna: Aura!!! Plikad mürgeldasid täiega, isegi minu veensid torru ära.
Õhtu: playdate, filmiõhtu - Nausicaa.

Lisaks tegin poolonupojale käruteene.
(Päris poolonupoeg ta pole, a paremini ka ei oska öelda.)

Selle peale said lapsed veel esmasp hommikul enne 6:30 autole ja kooli ja aeda.
Ja olid üldse super puper tublid.

Kati aga käis täna kinos.

Shir Kuh

Kati:
"H6i! K6ik on Shir Kuhi tipus, 4068m!"

Kõik ratastel

Eile käisime naabritega pargis, nii et Alo rattal ja Ove ka rattal. 
Vahepeal võtsime naabri 6a ka kampa.

Sai väga segane sõit.
Ove istub rattatoolis rõõmuga, aga Alo tahaks igal sammul peatuda ja lille nuusutada. Naabri laps ütles ühel hetkel, et talle nüüd aitab, keeras rattal otsa ringi ja pani mänguväljaku poole väntama.
Ja mina pean nende vastukäivate soovide seas kuidagi hakkama saama :)

Pärast mängisid poisid Kadrioru suurel mänguväljakul üle tunni aja ise. Alo möllas nagu pöörane, Ove lasi liugu ja ronis ja sotsialiseerus vene lastega.
Koju tuli igaüks ise ajal:
mina Ove & rattaga ees,
Alo ratta & naabritega tükk maad hiljem ja jäi siis õuele mürama,
Iida saabus teiste naabrite juurest veel hiljem ja hullult tormates.

Paras küla on see Kadriorg,
mulle meeldib!

Oh seda koolilast!

Eile kell 22:15 pidi mul tulema pikk töökõne.
Enne seda pidin saama kõik lapsed söönuks, puhtaks ja magama.
Iida järgmise päeva kool algas kell 8, nii et ka äratus pidi tulema varane.

Kell 21:10 laekus koju Iida.
Ja tuli minu juurde - nutu ja jutuga.
Tal tuleb homme inkas etteütlus.
Aga ta ju ei oska!
Aga õpetaja sõnul otsustab just see test!!!, kas tal tuleb veerandihinne 4 või 5!!!
Kui 4, siis oleks see Iida esimene veerandi-4 üldse!!!!!

Tahaks ulguda, oli minu reaktsioon.
Kus sa, ****, olid paari tunni eest, kui ma küsisin, kas homseks õppida on!
Miks ei tulnud sa sõbranna juurest koju kell "siis-kui-ma -helistasin", vaid alles 9!
Miks sa üldse läksid sinna, kui sa teadsid, et!!!

Aga ulgumine ei aita.
Õnneks ja täiesti erakorraliselt sain ma Ove magama siis, kui teised lapsed alles üleval - normaalselt pole see võimalik.
A läks ilma unejututa voodisse,
I sai range korralduse kõik muud kooliasjad viimse täpini korda seada ja siis inka õpikut lugeda-kirjutada.
Kell 23 lõppes mu kõne.
Tegime proovi-etteütluse - ei läinud hästi - ja analüüsi.

Äratus 6:30.
Kahjuks ärkas ka Ove, kes veetis järgmised 2 tundi minu peale kisades.
Kisas, sest ei saanud soovitud tähelepanu:
tegime Iidaga teise proovi-etteütluse ja analüüsi.
Ikka ei läinud hästi, ehkki oli juba parem.

Kui I-l oli viimane aeg kodu-uksest välja astuda, teatas ta, et tal on kott pakkimata.
Lapsevanem:
MIDA SA TEGID EILE ÕHTUL, kui ma ütlesin, et kõik muud asjad... ?!?!!?!?!!
Ja MIDA SA MULLE ÜTLESID pärast seda, kui ma ekstra küsisin, kas kott koos... ?!??!?!?!
Siis selgus, et mingi vihik on täis, tuleb leida uus ja nimi peale kirjutada ja....
Sel hetkel poleks tahtnud enam mitte ulguda, vaid pigem konjakit.

Kõik asjad said tegelt üsna kärmelt korda, laps lahkus kodust minu õnnistusega ja heade soovidega etteütluse osas.
Ilmselt hilines tundi, aga noh. 

Eks õhtul räägime läbi, mida teha, et sellised "homme hommikuks on vaja" olukorrad enam ei korduks.

Aga no miks ja kas peab see lapsevanema elu just selline olema....!!!

Poisid said oma koolieelsetesse kasvatusasutustesse õnneks suht valutult. Alo ärkas, sõi, hakkas Ovega palli mängima ja tegi kõigil tuju heaks. Poiste riietamine läheb mul nüüd juba väga kärmelt.
Ma viin nad ära pmst toariietes, nii on kõigil mugavam. On ju soe, suisa suvi!

Tõele au andes:
- õpib laps üldiselt täiesti iseseisvalt, kiirelt ja hinnete järgi vaadates ka hästi

- õppis ta inkat ka enne sõbranna juurde minekut, aga ütles, et peab vaid natuke sõnu vaatama.
- mainiti mulle kergelt süüdistavas toonis, et sõbrannal aitab emme inglise keelt õppida.  

Ja just nüüd teatas eKool, et etteütluse hinne tuli ikkagi "viis".
Uhhh!!!

Filmiuudiseid

Iida sai läbi HP2, ma ostsin vastava filmi ja muidugi vaadati see samal õhtul lõpuni, kohalviibiva vanema generatsiooni esindaja ägedatest protestidest hoolimata. Inglise supakatega, kuna keegi ei viitsinud eestikeelseid panna. Iida teadis sisu niigi ja Alo jälle niikuinii ei loe.

Küla pealt tulid tagasi meie vanad lemmikud Totoro ja Chihiro.

Enne seda sai aga miljon korda läbi vaadatud Mononoke.

Ove rattale

Kruvisin - mõningase vaevaga - Ove tooli oma ratta külge.
Esimene sõit talle igatahes meeldis!

Purtses

Kõikide lastega Purtses.
Lapsed olid tublid, see tähendab, mürasid täiega ja kogu aeg.

Unejutuks proovisin suvoorovlane Krinitšnõid. Ei saa öelda, et oleks väga peale läinud. Odava lääne rämpsu peal üles kasvanud jõnglased, mis sellistest tahtagi... :)

Meie tubli koolilaps!

Iida on kooliasjadega hirmus tubli.

Täna oli tal teha loodusõp referaat. Valis ise teema, otsis netist materjali, kirjutas, illustreeris. Mina sain asjast teada alles siis, kui oli vaja töö ära kaanetada. Andsin lapsele A3 paberi ja edasi juhtus kõik jälle ise.

Kooli läheb ise, tuleb ise, õpib ise.
Hinded pole päris puhas viiepuru, aga peaaegu.

Unejutt: "The Selfish Crocodile"

Taaslugesin ette Iseka Krokodilli raamatu.
Luuletused, mitte proosa.
Inglise keeles, ja siis eesti keeles.
Mu tõlge on muidugi mannetu ja ei anna kuidagi edasi autori rütmikat keelt. Aga pildid on ikka ilusad. Ning jällegi on see miski, mida ka Ove teiste kõrvalt nautida saab.

Bumble bee, bumble bee,
have you any honey?
Buzz, buzz, monkey,
I have plenty.

Some for the squirrel and the alligator.
And some for the deer drinking in the river.

Unejutt: "Kui ma oleksin suur"

See leid on Iida eelmise aasta kooli lugemisvarast.
Väga äge raamat on, piltidega.
Meeldis kõigile - Iidale, Alole, Ovele, mulle.

Ameerika mäed

Kell 20.40. Iida on sõbranna juures. Ove mõnuleb vannis. Alo loeb minuga raamatut autode ehitusest. Idüll.

Kell 21.00. Alo on leidnud vidina, millega nii tema kui Ove mõlemad mängida tahavad. Minu diplomaatia ei kanna vilja, tekib tüli. Mispeale mina vidina kõrges kaares pööningule lennutan. Poisslapsed võtavad üles haleda üürgamise. Üks ühes, teine teises toas, lihtsalt seisavad ja lõugavad. Koju saabunud Iida itsitab lõbusalt ja püüab korraldada a) kõvema b) pikema nutu võistlust.

Kell 21:20. Nutt on ammu üle. Alo, muide, pakkus lahenduse. Iida on leidnud paki vanu noote ja laulab jõululaule, Alo näsib võileiba, Ove püüab välisust lahti muukida. Vidin seisab nurgas ja ei huvita kedagi.

Isalikud lahendused

Alo kukkus eile oma jope lõhki. Korralikult. Ise jäi terveks, aga tutikas ja kallis jope on nüüd peaaegu pooleks.

Võtsin hommikul mcgyveri teibi, kleepisin jope kokku ja saatsin lapse aeda.

Kui ei pea, siis järgmiseks lasen keevitada.

Nädal hiljem: 
Peab!!! Õmblemine on täiega overrated.

Neljakesi

Õnneks on kevad ja saab viibida väljas.
 Eile saatsin lapsed lihtsalt õue. Mängigu!
Täna viibisime Nõmmel: Pärnu maanteel talguid vaatamas, turul, Nõmme mäe mänguväljakul, siis uuesti Pärnu maanteel, siis Pääskülas, siis jälle Pärnu maanteel. Oli selline keskmiselt igav, aga mitte halb päev.