Ove 6. sünnipäev ja pidu

Iida tite-ea sünnipäevad toimusid kõik Sõrves. Minu arust olid need üsna toredad. Oli aega teiste laste vanematega asjatada, tited said vabalt mürada, tegevused olid meie enda korraldada. Ja külalised valisime suuresti meie, lapsevanemad.

Ovega see läbi ei lähe. Poiss enese soovides kindel: batuudikeskusse! Mis siis ikka; on veel palju mõttevaesemaid võimalusi. Peokülaliste nimekirja koostas samuti noormees ise, meie vaid suunasime. Külalisi sai üsna vähe - ainult mõned lasteaia-kaaslased. Ei mingeid sugulasi, naabreid ega sarnast. (Mis annab vist vihje, et meie laste suhtlusring on üldse kuidagi kokku kuivanud.)

Aga pidu tuli väga hea. Me jõudsime Z-keskusse, kui see oli sisuliselt alles tühi - teised sünnipäevad algasid pool tundi hiljem. Ja ega hiljemgi teisi lapsi eriti palju polnud. Jõmpsikad said nii möllata, et kõigil oli kogu aeg nägu punane ja higimull otsa ees. Iida korraldas mingi hullu kullimängu (aitäh!!!) ja Alo jaoks oli kohal kaks temaealist poissi (samuti lasteaiakaaslased) ja Kati oli korraldanud võileivad ja tordi ja kõik tuli üldse hästi välja.

Küll aga oleme me jõudnud sinna, et oma laste sõprade vanemaid me ei näe ega tunne. Juba 6a sünna on selline, et tited tuuakse mängutuppa, lapsevanem kaob ja ilmub kolme tunni pärast uuesti. Ma ei pahanda; kui Ove käis nädal tagasi ise sünnipäeval, tegin mina veel järsemalt - viisin lapse kohale, aga tagasi tõi ta naabrinaine. (Mul oli häda käes, muidu oleks jäänud ise ka kohvi jooma ja torti sööma.) Sõrve- või kodu-sünnipäev oleks ka vanemad omavahel suhtlema pannud. Kas see oleks hea või vastupidi, tüütu kohustus? Vist ikka hea.

Ove päris-sünnipäev oli päev varem, neljapäeval. Siis oli meil väike istumine vanavanematega. Läks kenasti see.

Nüüd on kodu ühtlaselt kaetud mitmesuguste uute mänguasjadega. Poisid nohisevad konstruktorite kallal ja vastavad segamisele kurja urinaga.

Sünnipäevakink

Ove käis sõbra sünnipäeval.
Kingi valis ise - üsna vaimuvaese lego.
Aga ära pakendas selle samuti ise - ja põhjalikult.
Värvilised paberid, teip, kirjad ja joonistused.
Vanem vend natu-natukene aitas.

Kalamajas hipstereid vaatamas

Käisime poistega Kalamaja päevadel.
Õigemini ühel päeval - pühapäeval.
Kultuur oli selleks ajaks läbi, alles olid rahvamassid ja söök.
Lapsed said Teoteatri mänguväljakul kiikuda ja "pehmejäätist".

Mu lisa-eesmärk oli lapsed linnas rattaga sõitma panna. Kunagi märkis linn maha rattatee Kadriorust Balti jaamani, mis sellest alles on? Üldiselt - vähe. Sadama ja Energiakeskuse kant on lastega paras nikerdamine. Igal sammul on foorid ja ristmikud, sadamas on turistid ja tuuribussid, "põhjaväila" ületamine on pikk ja tüütu seiklus. Ohutut ratlemist leiab vaid Admiraliteedi basseini ääres. Mina võin ju Tallinnas rattaga hästi hakkama saada, aga lapsed siin liigelda veel ei saa. Niipea mitte.

Mänguväljakul saavad poisid omavahel hästi läbi, aga rattaga sõites kaebab Alo, et Ove segab. Vingerdab ees, pidurdab järsult või surub ta nurka. Eks tal on natuke õigus, aga ainult natuke. Viieaastase kohta sõidab Ove rattaga mitte ainult hästi, vaid ka väga distsiplineeritult.

Kass maale

Saime täna teada, et kassi on ilma puurita palju kergem maale viia.
Maal käia meeldib loomale väga.
Aga puur ei meeldi, kohe üldse ei meeldi. Puuri ilmudes tõmbub kass kuhugi voodi alla ära ja isegi toiduga ei meelitu välja. Õngitse teda sealt siis!

Kui kassike süles autosse viia, on kõik palju leebem ja kergem.

Auto on pärast muidugi üleni karvu täis ja meie riided ka, aga selle kannatame me looma rõõmu nimel ometi välja, eks.

Mõtisklusi naistest

Alo (8a), Alo sõber (8a) ja mina sõidame Lauluväljakul ratastega ja vestleme.

Sõber: Mu õde (7a) on kogu aeg selline... ülekohtune.
Alo: Jah, minu oma ka!
Mina: Noo kuulge. Tüdrukutest ei ole ilus halvasti rääkida.
Alo: Aga siis võib, kui nad ise pealt ei kuule.
Mina: Hmm.
Alo: Aga kui sul on plaanis selle tüdrukuga abielluda, siis vist ikka ei tasu, isegi kui ta ei kuule. Sest siis see võib sulle harjumuseks saada ja see ei ole hea.
Sõber: Aga sa ju ei kavatse mu õega abielluda!
Mina: Miks mitte?
Alo: Kas tal siis on juba mõni teine peigmees?
Sõber: Ei ole vist.
Mina: No näed!

Külalised pannakse meil kõik tööle

Poisid loevad päevi

Alo - kooli lõpuni.
Ove - oma sünnani.

Ellerhein Neepeltist tagasi

Olid saanud kaks esimest kohta koos "cum laudedega".