Kass

Kass saab varsti kaheaastaseks.

Ta lõbustab meid endiselt kogu aeg.
Ajab asju taga, luurab ja mängib kulli.
Ma tegin terveks tema postamendi, nüüd võib kass pea köögilaua kõrgusel istuda ja pere ühistest söömaaegadest osa võtta.
Hommikuti on tema esimene, kes süüa saab.
Tal on endiselt rumal komme meid hommikuti varbast küünistada.
Pai ja sügamist tahab ta vaid omadel tingimustel.
Kõige inim-lembim on ta südaöösiti; siis võib ta tulla sülle, nurru lüüa ja end igapidi paiks ette sättida. Päeval ei juhtu seda pea kunagi.

Lahe elukas, jätkuvalt!

Veel vanu pabereid

Kõik lapsed on haiged.
Kas said suusatades külma või tõi Ove aiast tõve koju - ei me tea.
Igatahes viibib Kati lastega kodus ja suurt midagi ei toimu.
Seega võin sünnipäeva puhul hoopis iseennast kiita.
Või siis iseenda vana mina.
Olid ajad!

Lapsed suuskadele

Käisin kõigi lastega Lasnamäe suusarajal.
Jah-jah, Lasnamäel on oma suusarada!
Linnavalitsuse maja juures, ümber Pae järve.

Ja see on tuimalt Tallinna kõige parem rada.
Miks?
Esiteks oli seal eile IDEAALNE klassikasoon. Kahes suunas, värskelt lõigatud, tallamata ja rikkumata.
Teiseks jagas linnaosa valitsus seal kõigile teed, kohvi ja pirukaid. Tasuta! Kõigile! Pirita ja Nõmme - vaatan teie poole - aeg on ka teil valijatest hoolima hakata!!
Kolmandaks on seal vähe inimesi ja needki kenasti aeglased ja lastele keegi sajaga sisse ei lenda.

Niisiis käisime seal eile Alo ja Ovega ja poisid täiesti suusatasid. Alo turtsus veidi ja Ove nuttis veidi, kui ma korra Alo aitama tõtates temast eemale läksid, aga suuskadega said mõlemad hästi hakkama. Käisime korraks ka järvel - aga jääl oli vesi peal (???) ja ma igaks juhuks suunasin poisid kiiresti kaldale tagasi.

Täna käisime Iidaga. Aga käisime valel ajal, liiga vara. Rada oli täiesti täis tuisanud. Jälge sama hästi kui polnud, tuisk peksis näkku, kõik oli halvasti. Iida tegi ühe ringi ja pmst ütles, et käigu ma kus ... oma suusatamisega.

Õhtul lasin Ove meie koduõuele suuskadega lahti. Lund oli tohutult, õu on nagu suur pehme padi. Laps udjas väga usinalt ringi, võttis igasugu künkaid nii üht- kui teistpidi ja oli igati uhke. Siin tuleb aitäh öelda mulle, kes ma lapsele päris-klambris ja päris-saapad ostsin. Trossklambriga oleks tal suusad olnud rohkem alt ära kui all ja emotsioon täiesti vastupidine.

Ainus, kes suusatama ei saa, olen ma ise. Vana inimene - selg haige - pööraselt tahaks, aga no ei tohi.

Filateelia

Sortisin oma elu (pmst mahub see kenasti kolme A4 arhiivikasti ära) ja otsustasin lastele oma koolipõlve margialbumeid näidata. Mingeid rariteete mul ei olnud, tavaline koolilapse margikogu: kolm albumit, väike vahetusalbum ja paar ümbrikutäit suvalist sodi lisaks.

Aga ikkagi on neid praegu huvitav vaadata.

Mul on hea ports esimese Eesti vabariigi marke. Muuhulgas Õpetatud Eesti seltsi seeria, kus on peal ka meie kodutänava Faehlmann. Ületrükiga sepa/kangru seeria peal on näha rahareform, markade muutumine kroonideks (õigemini sentideks). Ja muidugi on markidel Päts, kelleteemalise EE artikli ma täna Iidal läbi lugeda lasin.

 Kõige rohkem on mul N Liidu kosmoseteemalisi marke. Tol ajal ei pidanud ma neist suuremat. Aga nüüd - ajalugu! Apollo-Sojuzi ühislendu on mul üsna mitme riigi markide peal - lisaks CCCR-ile andsid selleteemalisi uhkeid seeriaid välja kõik sots-bloki maad. Kuukulgur, kõige esimene Sputnik...

Mitmed kaugemad sots-maad olid usinad margitootjad ja millegipärast oli meil neid "saada".
Kuuba, VietnamMongoolia, isegi Põhja-Korea.

Kapitalistlikud maad täitsid nõukogude noore hinge kerge patuse põnevusega.
Prantsusmaa, Itaalia, Lääne-Saksa, USA margid! Austraalia ja Uus-Meremaa!
Maailm oli tol ajal ikka palju suurem ja võõrad maad... palju võõramad.

Ja lõpuks margid maadelt, mida isegi nüüd kaugeks pean või mida enam lihtsalt ei ole.
Burundi. Elevandiluurannik. Indohiina.

Näitasin lastele veneaegset ümbrikku.
Justnimelt veneaegset: tekst ümbrikul (кому, куда jne) on ainult vene keeles.
Selgitasin postiindeksi mõistet.

Loodan, et suutsin edasi anda põhilise: markide kogumine oli lihtsalt veel üks viis maailma õppida. Iga mark on ju välja antud millegi pärast: mingi sündmuse või isiku äramärkimiseks; ja need sündmused on vähemalt omas ajas olnud olulised.

Filateelia kui hobi on praeguseks maailmas suhteliselt surnud. 80. aastate üleilmne fila-buum läks üle juba enne tiguposti enda surma. Vanade markide hinnad aastatega langenud, mitte tõusnud. Uurisin margid.ee pealt esimese Eesti vabariigi markide hinda; see on sisuliselt olematu, umbes euro tükk. Ehk peaks mõned ostma ja tuttavatele lastele samuti tüki ajalugu kinkima...?

Meie raske elu

Ove, 5a, õhtust moosisaia haugates:
"Mul on teist natuke kahju, et teil sündis kolm last, mitte kaks nagu tavalises peres."
"Teie elu on ikka nii raske."

Hetk enne oli Alo tellinud endale kolmandama moosisaia, Kati seepeale pahandanud ja mina omakorda Katile teatanud, et tal on kaks poega ja võtkugi teatavaks, et poisid söövad oma vanemad vaeseomaks.

Edasi jätkus arutelu sellega, et me tõestasime Ovele, et kõikide tema heade sõprade peredes on samuti kolm v rohkem last. Ja et meie armsad mummukesed toovad meile ainult rõõmu, mitte raskusi. Ja Alo sai oma kolmanda saia.

Mispeale Alo soovis ka neljandat saia.

Alo suusatrenn

Alo kergejõustik korraldas täna korralise sisetrenni asemel suusatamise.
Kohal oli kolm suusalast (vbl tuli hiljem mõni veel?).

Andsin lapsele vanema õe suusad (veidi pikad), kepid (sama), saapad (parajad).
Näitasin kodus veidi klassika tehnikat.
Määrisin nii libisemist kui pidamist.
Isegi pidamisala püüdsin ära määrata.

Laps käis trennis, sai kiita. Tõsi - klassikatõuget ta ei teinud, selleks polnud kas pidamist või polnud tõukajal kaalu-jõudu piisavalt. Aga muidu tegid nad harjutusi ilma keppideta liikudes, nii mäest üles minnes kui alla sõites, proovisid nii kuuske kui treppi. Eelmisel päeval täiesti suusa-vaenulik laps oli trenni lõpuks kui ümber tehtud!

Õhtul nõudis Alo veel suusatamist. Mis ikka, Pirital on rajad olemas. Alo nühkis 6 km maha, sai üles nii Ambrose mäest kui Tamme tõusust, julges mõlemad laskumised ka ära teha ja oli endaga väga rahul.

Vot mis efekti annab personaaltrenn ja natuke kiitmist!
Aitäh, leksi44!

Muffinid

Iida: "Vanaema Tiiu teeb pannkooke NELJA PANNIGA ja mitte ükski ei lähe kõrbema!"

Arutelu küpsetamiskunsti üle kerkis üles sellest, et Alo sai M käest šokolaadi-muffini-retsepti ja Ü käest muffini-vormi ja on meile nüüd mitu päeva käinud ajudele sellega, et teeme ometigi. Täna jõudsime suure hädaga lõpuks niikaugele, et
- meil oli aega,
- Alol oli õpitud ja
- kõik komponendid olid olemas.
Muffinid said. Aega läks palju (M reklaam sellele retseptile oli "maailma kõige lihtsam magustoit"). Muffinite kuju oli pigem mmm.. lehmakoogi oma. Aga maitse oli aus: suhkur, või ja šokolaad.

Alo susis usinasti juures, segas ja kaalus ja sõelus.
Aga järgmisel korral võtame mõne vähem magusa retsepti.
Ja Iida saadame Tiiu juurde pannkoogikooli.

Barcelona aastavahetus

Olime jõulude ja uue aasta vahelise aja Barcelonas.
Pikem jutt on siin:
https://sites.google.com/site/kurinurm/home/barcelona-2015-16
ja pildid panen ka kunagi kuhugi.

Oli tore, aga oli ka raske. Laste vahelist kisa oli palju rohkem kui oodata võis. Seda just siis, kui kõik kolm korraga kambas olid; igaüks kräunutas kedagi teist, lapsed olid üksteisel pidevalt närvide kallal ja tegid pisiasjadest skandaale. Lõpus käisime rohkem nii, et kaks last ühel ja üks teisel lapsevanemal ja sai parem.

Linnas hulkumise mõttes on meie lapsed aga ülitublid!

Perekond tutvub tundmatu kunstniku töödega

Kati on tubli: lisaks nutikate taieste näitamisele oskab ta ka Banksy / graffiti ideoloogia lastele lahti seletada.

Veel pilte:
https://www.google.ee/search?q=banksy&tbm=isch

Mat analüüs I ja Desmos Graphing Calculator

Kõik algas sellest, et saime Rambla del Ravalilt takso hetkega ja kõik läks edasi samuti välgukiirusel. Nii jäi meil lennujaamas tund aega täiesti üle. Aga õnneks on olemas pliiatsid ja paber! Ja kuna CosmoCaixas oli tekkinud idee õpetada Alole selgeks mõiste "parabool", siis millal veel!

Joonistasin koordinaadistiku, lasin lapsel joonistada paar lihtsat sirget (y=x, y=x+1 jne) ja siis mõned paraboolid (y=x*x, y=(x-1)^2) ja lõpuks hüperbooli. Alo sai hästi aru ja huvi oli vägagi olemas.

Kodus arvasin, et valgele paberile joonte vedamine on selgeks saanud ja tuleks mõni efektiivsem vahend leida. Millimeetripaberit mul pole. Aga arvuti on! Internetti "function graphing" ja asusin proovima. Microsoft on talle omaselt teinud allalaetava rakenduse, tasuta muide, Microsoft Mathematics. Mitutsugu veebilehtedel on onlain-lahendused. Aga kõige toimivam asi on Desmos Graphing Calculator. See on tõeline kuld!

Desmos on:
- väga loogiline ja intuitiivne
- väga kiire
- väga võimekas

Mida seal teha saab?
Eeskätt joonistada. Defineerid funktsioonid või seosed, näiteks y=2x või x^2+y^2=1, ja Desmos joonistab graafikud, ehksiis sirge ja ringjoone. Muudad valemeid - graafikud muutuvad. On olemas kõik "normaalsed" funktsioonid, trigonomeetria ja statistika. On polaarkoordinaadid. On parameetrid. Tuletised, regression, tabelandmed. On veel sada muud asja. Ja see kõik on nii lihtne, et laps saab vabalt uurida ja mürada. Ja näeb ilus välja. Ägeeee!!!

Roheline joon on muide kardioid; ehk siis r=cos(c*theta)^d erijuht, kus c=0.5 ja d=2.
Igasugu tsükloidide joonistamine on sellega imelihtne!

Kui Alo oli arvuti tagant ära aetud, istus sinna Ove.
Suurema venna väikese abiga joonistas temagi posu graafikuid:

Algelise matemaatilise analüüsi õpetamiseks on see erakordselt äge vahend.
Lastes matemaatika-huvi tekitamiseks samuti.
Muidugi peab lapsevanem juurde rääkima. Miks on mõni graafik Y-telje suhtes sümmeetriline, mõni mitte? Kuidas funktsiooni telgi pidi "nihutada"? Miks ei ole mõni funktsioon igal pool määratud?

Ja lõpuks - kuidas see kõik "päris eluga" kokku läheb?
Aga läheb! Praegune sai ju alguse CosmoCaixa paraboolsest lauast, mis pallikese alati samasse kohta tagasi põrgatas.

Rääkige!!!
Proovige!!!

http://learn.desmos.com/features - võimalused
https://www.desmos.com/math - näited
https://www.desmos.com/calculator - asi ise

Ajutine kodu

Robadori tänav, el Raval, Barcelona.
FilmoTeca tagune rajoon pole just parima kuulsusega, aga meile meeldis väga.
Kõiksugu karvased ja sulelised saavad seal omavahel imehästi läbi.
Ja asukoht on kõikide asjade keskel, igale poole on jala minna.

Seest oli kodu ootamatult avar.
Ka magamistoad olid suured, mitte kitsad pugerikud.

Ja maja taga oli mänguväljak.
Tõsi, neid ongi Barcelonas iga nurga peal.