Kesksuvine
täieline kuuvarjutus langes sumedale suveõhtule.
Oli Sweetspot Tallinn'a (musafestival) esimene päev, Kultuurikatla ümbrus mürtsu ja rahvast täis. Linnahalli katus oli piiratud ja vist ka keelatud, aga mingist august me sinna ikkagi ronisime. Alo ja Ovega.
Ja nägime! Silmapiiri kohale ujus punane, "verine" Kuu. Punane, sest valgustatud vaid Maa atmosfäärist läbi paindunud valgusest. Meie õhk on sinine (või siis ei ole,
lugege siit täpsemalt), ehk, hajutab valguse sinise komponendi ära; punane paistab või paindub läbi; Kuu peale jõuab samasugune valgus nagu meie loojangutel; sellest siis punasus / verisus.
Rahvas vahtis ja pildistas.
Poisid jäid ka rahule.
Ja mäletavad ka nüüd, kaks kuud hiljem, seda käiku.
Ma ise läksin hiljem veel vaatama varjust välja tulevat Kuud.
Seda oli kergem näha, sest oli rohkem öö, pimedam, ja Kuu kõrgemal.
Olgu veel öeldud, et
binokli statiivikinnitus on geniaalne vidin.
Maksab 10 dollarit, aga rõõmu kui palju!!!
Mõlemad pildid on fototehnika väärkasutuse õpikunäited.
Esimene on tehtud telefoniga, teine - makroobjektiiviga.
Loodame, et lugupeetud taevakeha ei solvu.