Jõulupeod läbi

Jõulutrall on selleks korraks enam-vähem üle.
Lastele olid jõulupeod:
mu tööl,
koolis ja lasteaias,
mõlematel vanavanematel,
kodus,
Oblikatel.

Lisaks Iida proovid ja paar kontserti.

Tundub palju, aga tegelikult oli seda vähem kui möödinud aastatel.

Ujumas

Me käime nii harva ujumas, et igast korrast saab eraldi sissekande teha.
Eile - Alo & Iida, 2.5 tundi Nõmme lastebasseinis.
Iida müras suurte poistega - ootamatult julgelt - ja veetis umbes pool aega vee all.
A oli tagasihoidlikum ja kippus rohkem lobisema kui mürama. Aga lõbus oli mõlemal.

Lapsed on juba nii suured, et ma saan nende kõrvalt ise "päris ujuma". Rõõm!

Jõululaulud

Iida teab nüüd tohutut hulka jõulu- ja talvelaule. Ta õppis neid lasteaias, Ellerheinas, kooli laulutunnis ja nüüd kooli kooris ka veel.
Kui kontsertide kavad saan, siis kirjutan siia üles.

Kõige kaunim on eelmisel aastal õpitud, aga ka sel aastal lauldud "Laps peab sündima".
Wikipeedia link,
ja Birgit Õigemeele veidi kärehäälne esitus:

Meie Iidaga laulsime "Kui jaamast lahkub rong", Riine Pajusaar.
Siin on Dave Bentoni variant - mõtlik ja väga ilus:

Kooli jõulukontsert

Iida sattus kuidagi laulma ka mingisse kooli koori - ise nurus - ma pole aru saanud, mis nähtus see on, aga proovis ta käib ja väidab, et meeldib.

Täna oli kooli jõulukontsert ja meie lapse koor ka esines seal, ühe lauluga. Meie seda kuulama ei pääsend - ei saanud piletit!

Ellerheina jõulukontsert Metodisti kirikus

Iida käis ka kogu Ellerheina kontserdil Metodisti kirikus. Kirik on meilt üle tänava, ja selle jõulukuusk on pärit Sõrve õuelt, aga ikkagi polnud me keegi sinna kunagi sattunud. Nii et juba seepärast oli tore.

Kontsert oli huvitav. Oli päris ehtne pr Loitme, luges luulet ja kussutas saali vaikseks. Olid oreli-vahepalad, - mulle jäi mulje, et kurjad kohalikud (metodistid) tahavad rahva ja koori kirikust välja peletada. Kõik - mudilased, lapsed, neiud -  laulsid kenasti ja üsna keerukalt. Ehk siis ootuspäraselt.

Jõulutunnet miskipärast siiski ei tekkinud. Ma olin tagareas, seal oli rohkem kuulda ringi jooksvaid tittesid ja kiriku koridorides möllavaid mudilasi.  A no tühja. Iida (ja sõbrannad) olid muusikalise elamuse jaoks selgelt liiga elevil - nad ei mallanud isegi pärast saalis istuda.

Pärast käisime (sõbrannadega) kohvikus ja ka seal tahtsid lapsed interjööri ribadeks mürada.

Mina, mudilaskoori solist

1977. Läksin esimesse klassi ja sattusin mudilaskoori. Aga mulle ei meeldind seal - ei mäletagi, miks. Niisiis valetasin emale, et mudilaskoor pandi kinni. Vaevalt ta mind uskus, aga ega mina seda ei teadnud!!! Nii sain koorist tulema ja jäin elama hirmus, et äkki ema ikkagi avastab, et. Elasin selle õudsa süü painega kogu kooliaja.

2010. Kati paneb mind kirja Ellerheina mudilaskoori "laulvate lapsevanemate" nimekirja.

2011. Dirigent M teatab, et lähebki laulmiseks. Veel hullem - mind on pandud solistiks, et me Iidaga duetti laulaks. Ellerheina mudilaskoori jõulukontserdil. Mustpeade majas. Brr!!!!!

Õpime. Viisi saame selgeks ja sõnad pähe, aga koos laulmine ei tule ega tule. Eriti hulluks läheb, kui peab koos koori ja klaveriga laulma - O.E. teeb "tempot", kogu koori ees lähevad sõnad sassi ja hääl väriseb, ja mina ei võta madalaid noote välja.

Kontsert Mustpeade majas. Kõigepealt laulavad mudilased ise (hästi) ja ansambel. Selle ajaga hakkab saalis tittedel igav, nad hakkavad kärama ja ringi tormama. Saab selgeks, et pisemad vead lihtsalt ei jõua publikuni.

Kui meie Iidaga lavale saame, hakkab seni vaikne Ove kärama (ta polnd rahul, et talt fotokas käest ära võeti) ja Kati punub temaga ukse poole. See ajab naerma. Samal ajal värisevad mul nii hääl kui jalg. Aga lauldud saame - vist hästi. "Puhtalt", kiidab ämm, ja "ei värisenud sul miski", ütlevad teised. Iida on aga ekstra tubli: proovide-aegne arglikkus on kadund, hääleke kannab ja pilk ei käi piki kinganinasid.

Siis tuleb veel lapsevanemate + laste ühiskoor, kaks laulu. Pärast kurdetakse, et ma olla koorist üle kisanud.

Üldiselt - meeldiv kogemus. Iidaga on aga kokkulepe, et kui mina tulen temaga laulma, siis laseb tema oma hambad ära parandada. Hamba-arsti aeg on kirjas, 3. jaanuaril, siis näeme :)

Haige jõuluaeg

Kodus on üks kõrvapõletikuline, üks kõhutõbeline, üks kaheline.

Esimene jõulupidu

Batuudikeskuses, selline hästi lihtne. Lapsed said hüpata ja kommi ja kingiks väikse Lego.

Jõuluaeg

On muidugi jõudnud ka meile:
päkapikud - käivad
advendikalendrid - on avatud
jõululaulude ettevalmistus - käib. Iidal, ja mul.
jõulupeo ettevalmistus - käib

Suured lapsed said kätte Juku mängumaa mänguasjade kataloogi ja täitsid selle vormi hoolega ära. Eks me mõtleme nüüd, kuhu sellega pöörduda.

Jõululaadal ja fotokeldris

Käisin Aloga Raekoja platsil.

Tavalist laste programmi - kuusk, porod, pukki - täiendasin Fotomuuseumiga. Äge vanaaegne maja - vana Raevangla - paksud seinad, kitsad ja järsud trepid, võlvid. Lisaks vanale foto-tehnikale oli seal ka näitus Kadriorust. Saime näha, et mänguväljaku kohal olid kunagi tiigid ja "suur liutee" läks otse vette.

Alo käis kenasti nii kinnikambrites kui keldris, ainult kinnitas, et meid siia ikka vangi ei panda, sest see enam ei ole vangla ja üldse niisama asja eest, teist taga pole kombeks inimesi kinni võtta.