Joonistusi Alost

Alo sünnipäevapeo tulemused meie elutoa seinal.
Keskmine on Iida "töö" ja on näha, et teised on temast malli võtnd.
Paberi suurus on umbes A2 ja mudugi jagub neid teistele seintele ka.

Metsakollide film onlainis

Seal, kus elavad metsakollid...

Uksekell / telefon ja Ove

Fonoluku kell heliseb ja Ove jõuab esimesena toruni.
Kati piilub ukse vahelt ja kuuleb monoloogi:
"Halloo?"
"Kas te olete kodus?"
"Kuidas teil läheb?"
"Tulge meile külla!"

Tegelt tuldigi, sest Ove oli ühtlasi ka nupu alla vajutanud ja altukse lahti teinud.

Sünnipäevatrall - Alo

Alo sai 5.
Pidusid peeti kolm: kodus sõpradega, lasteaias, kodus sugulastega.

Sõpradega pidasime peo enne jaani, et muidu putkavad kõik linnast ää suvitama ja keegi ei tulegi. Kohal olid kolm kallimat lasteaia-sõpra, üks kutt Babywatchist (ohhh kui kaugel see aeg tundub!!!) ja tuttav itaalia-ameerika-eesti segaperekond. Kutsutud oli vaid poisid, aga neljal oli oma tütarlaps kaasas ja need said tutvuse poolest kah sisse. (Et matemaatika korrektne oleks - kaks noormeest jagasid omavahel daami, seega oli külalis-tütarlapsi 3, ja üks oli meil veel omast käest lisaks.)

Kati pani poisid lavaši-pitsasid tootma.
Mina tegin lego-võistluse (kõrgeim torn 2 minutiga) ja joonistusvõistluse (teema: Alo).
Ülejäänud aja käis lihtsalt mäng.
Täitsa tore ja lihtne sünnipäev tuli.

Sugulastega pidu oli lastevaesem. Ja üldse veidi imelik. Minu pool suguvõsa lasi nimelt poole peo pealt jalga, ma tõesti ei saand aru, miks. Jalgpalli poolfinaal? Aga kutsusime siis uut rahvast juurde, need viisakalt tulid kah, kokkuvõttes käis pidu poole ööni.

Kingitused.
Sellist hulka kinke pole me pere veel näinud.
Kati nõul sisaldas enamik karpe eri konstruktoreid. Alo ise luges neid kokku 10. Minul läks arvepidamine sassi :)
+ muidugi ka raamatuid.
+ hea valik veepüsse. Sel aastal on head püssid, ükski pole veel katki läinud :)
 + erilise hitina pakk helenduvaid sõjaväe valguspulki. Esimesel kahel päeval Alo magas, roheliselt helenduv jublakas kaisus.
Kaisus on veel üks konstruktor, auto kujule kokku pandud.

Sünnipäevatrall

Ühel nädalavahel oli meil korraga kolm laste sünnipäeva:

S, 5a, loomaaias.
T, 5a, Haapsalus Iloni imedemaal.
M, 9a,Pääskülas.

Loomaaed oli lahe. Lastele tehti loomanäod pähe ja pandi ninasarvikupuuri möllama. Rahvas teisel pool klaasi tegi suuri silmi, kui ühes latris looma asemel inimkutsikate möllu nägi. Üks tütarlaps elas rolli nii sisse, et hakkas publikule ahvi moodi üles-alla hüppama ja puutüvel ronima.
Lisaks puurielule nägime lähedalt väikeloomi - näiteks vöölast - huvitava haisuga elukas!!- ja saime palju teada.

Iloni imedemaa oli ka meeldiv. Lisaks väga ilusale majale on seal õuetäis tegevust. Kes meisterdas, kes proovis osavust, kes müras niisama. Pärast said lapsed lossi väljakule vihma kätte mängima. Ja siis Müüriääresse sööma. See oli küll veidi liiast, 5a poiste gäng ei ole just viisakas ega vaikne klientuur. Aga raha ei karju, võiks öelda...

Pääskülas sai aiapidu vihmas. Viktoriin vihmas, seiklusmäng vihmas, jalgpall vihmas, seebimullimäng vihmas, lõpuks lihtsalt dušš :) Oli hirmus märg, aga muidu väga tore.

Alo, Sally ja metsakollide film

"Seal, kus elavad metsakollid" film on mu vana lemmik. Just film, mitte raamat. Raamat on niisama ninnunännu, film on aga... liigutav. Üks imdb arvustus ütleb selle kohta "lasteloost on tehtud Freudi ABC". Ononon. Vaadake!

Aga Freudile lisaks on filmil ka haarav visuaal ja see meeldib me lastele ka. Nii et kui Sallys tuli just selle raamatu pealt mudilaste suvekursus "teeme ise kollifilmi", siis suskasin Alo ka sinna. Ta oli küll vanusepiirist väljas (5-7, Alo on alles neli...), aga I&A kinnitasid, et tulgu aga.

Alole meeldis. Muidugi sai ta hakkama!!! Sally daamid panevad ka karu kunsti tegema!!! Sallyle omaselt kasutati palju tehnikaid korraga. Lapsed joonistasid, lõikasid, vormisid, voolisid, kleepisid, filmisid ja ma ei tea mida veel. Valmistasid taustu, nukke, tiitreid, lisavidinaid. Näitlesid ja tantsisid ja lugesid teksti. Tulemust näeb küll alles homme, aga musta materjali sai piiluda ka täna - päris filmilik film!

Pildil on Alo omavalmistatud metsakolliga :)

Laps kiidab vanemat

K viib ära Ove pissipoti.
Ove jälgib seda heakskiitvalt ja jagab tunnustust:
"Emme on tubli poiss!"

Unejutuks vuti EM

Jalgpalli EM puhul sai Alole unejutuks Larousse' väike jalgpalli-entsüklopeedia.
Koos GER-POR mängu vaatamisega.
Loed raamatust "aut" või "joonekohtunik" ja siis ootad, kuni vastav nähtus ekraanile ilmub.
Hoopis teine tera kui niisama teksti plõksida!

Ove kõne

Ove kõneleb. Mul ei ole mingit mõtet kirjutada, MIDA ta täpselt räägib - sõnavara on nii suur, et niikuinii ei kata ära. Laused neli-viis-kuus sõna. Ja lisaks see kõne areneb iga päevaga. Tänane uus sõna on näiteks "meeldib".

Ei kasuta veel "mina" vormi.
Ove kukkus, mitte "mina kukkusin".

Aga muidu:
Ainsus-mitmus. Auto, kolm autot, neli kuus autot!
Käänded. Läheme Alo lasteaeda! Ove paneb tassi lauale.
Viisakus. Issi palun aita! - Aitäh!
Arvud, mitte küll õigesti, aga see-eest pidevas kasutuses.
Värvid, sama.

Vahelduseks vana sissekanne - Alo keel, kui ta oli 1a11k ehk Ovest kuu aega noorem:
http://iiida.blogspot.com/2009/06/tule-meile-alo-keelest.html

Rattasõit ja skatepark

Tegime Alo & Ovega rattaringi, mõned sõbrad ka kaasas. Kodu - Russalka - Lauluväljak ja Hundikuristiku kaudu tagasi, 6 km. Alo sõidab silmatorkavalt hästi - kõik tõusud võttis ise. Ainult Pirita rattateel oleks hooletult vasakpööret tehes äärepealt avarii korraldanud.

(Omaette teema on, et kui mina näen rattateel 4a last, siis ma võtan kiiruse pmst nulli. Sest ma TEAN, et lapsed võivad teha midatahes.)

Aga eelmine päev käis Alo tõukekaga Politseipargi skeidis. Oli väga valus, aga muidu vist positiivne kogemus. Homme jälle :)

Sundkoristus

K & I lahkusid Budapesti taksole, mina startisin veidi hiljem A&Oga lasteaeda.
Või ei!!!
Uks on lukus...
... ja võti, mis just nägin Ove käes, ei ole enam ...
... ei seal ega siin ega üldse kusagil!!!

Seejärel sai kodu korda nagu prillikivi. Kõik vedelev maast ära. Iga mänguasi oma kohale. Kapialused ja radikatagused puhtaks (mitte et seal muidu mingi hull laga oleks). Kõik Ovele kättesaadavad kapid, sahtlid, riiulid, karbid tuhnisin läbi. Prügi- ja mustapesu-kastid tagurpidi. Kingad-saapad-tossud ka. Iida koolikoti sobrasin läbi - paras arheoloogi töö, kultuurikiht on paks ja mitmekesine. Ainus asi, mida seal polnud, oli Iida enda koduvõti. :) Laste voodid tegin uuesti üles. Nno üleüldse kogu kodu sai mitu ringi üle käidud.

Uksevõtit - pole.

No wtf? Ovel ei saanud selle peitmiseks kaua aega olla. Me kodu on suur, aga suht lage. Aknad on kinni ja muid väljapääse, mille kaudu võtmekimpu dematerialiseerida - pole.

Kolmas tass kohvi aitas: suutsin välja nuputada, et Iida võti on tema teises kotis, selles, millega ta Ellerheinas käib. Olin ka selle juba läbi otsinud - et ehk viskas Ove kimbu sinna sisse -, aga nüüd tegin seda hoolsamalt ja uksevõti oligi olemas.

Samal hetkel saabus Alo - õige uksevõtmega.

Peidukoht oli geniaalne. "Hidden in plain sight", ütlevad inglased. Ning jah, kimp oli tõesti peidetud, mitte lihtsalt käest ära pandud.

MuFe, mudilaskooride festival

Suurema kärata toimus Tallinnas mudilaskooride festival MuFe. RAM koolis proovid, töötoad ja kontsert. Estonias lõpp-kontsert. Kohalkäind Kati sõnutsi olla olnud väga meeleolukas - hea kavaga, kõiki koore esile toov, Estoniat huvitavalt ära kasutav.

Iida oli 2 1/2 päeva kodust ära. See-eest võõrustasime tütarlast ühest maakoorist. Oli tore, julge, seltsiv laps. Alustuseks koristas ta Iida toa ära :) Lapsed said imehästi läbi, mürasid ja mängisid ja lobisesid. Uued tutvused ftw!

Miks, miks, MIKS???

Ove õppis mõni nädal enne 2. sünnipäeva - esitama miks?-küsimusi.
Ja nüüd kuritarvitab seda oskust täiega.

Alguses käisid miksid ainult keeldude kohta ja olid ühesõnalised:
"Ove, palun ära roni laua peale."
"Miks?"

Siis muutusid keerulisemaks:
"Miks ära roni?"

Ja käivad ka muude ettepanekute pihta:
"Ove kardab seda masin müriseb." (jutt siis tsentrifuugivast pesumasinast)
"Ära karda."
"Miks ära karda?"
Selle peale ei oska lapsevanem enam miskit kosta.

Muud lausekesed:
"Keegi koputas."
"Ove kukkus maha siia."
"Issi palun aita üles." - kopeerides suure venna nalju
 "Issi tule vaata." 
"Issi palun tule vaata." 
"Issi vaata ilus!" - ise kõõlub kusagil diivaniotsal

"Issi sinnapoole!"
"Ove sülle tahab"

Asesõnu - mina sina tema - ei kasuta.
"Palun" ja "aitäh" on tihedas kasutuses.
Laused on tihti viis-kuus sõna.
Kordab kõike.