Ove oskab:

- rääkida. Omas keeles, väljendusrikkalt ja palju
- sõna kuulata
- plaksutada
- süüa ja sülle küsida
- varrukaga suud puhtaks pühkida
- tassist juua
- end asjade najale kikivarvule upitada
- takistustest üle, üles ja alla ronida
- õe ja vennaga ägedalt mürada
- kõigile meeldida!

Mustamäel

Elame korraks Mustamäel. Kaugel taga, Akadeemia / Ehitajate teede vahel. Ovel on oma tuba, Iidal-Alol oma, meie Katiga mahume suurde tuppa, mis on ühtlasi ka köök. Üsna hästi toimiv korraldus.

Alles siit oskad hinnata, milline luksus on meie "vana" kodu. Kui tahad tooli nihutada, siis võtad ja nihutad, mitte ei koli poolt tuba ümber.

Logistika on alles paika loksumata. Varem elasime aia & kooli kõrval, ja minu töö oli linna teises otsas. Nüüd vastupidi. Kuidas siis teha? Kui Iida läheb ujuma kell 7:30, siis kas Alo läheb aeda samal ajal? Meie jaoks tundub see ulme, ehkki paljud aialapsed ju lähevadki sel kellal, ega aed naljapärast seitsmest lahti pole! Aga küll selgub kõik.

See-eest on palju lähemal: Nõmme. Sõrve. Mitu Iida sõbrantsi. Männi park on siinsamas ja Sütiste-Nõmme-Harku rekreatsiooniala kah. Nii et teha on siin palju.

Kolimise kõige keerulisem kõrvalmõju on laste elevus. Kõik kolm on nagu hullunud, magavad palju vähem kui varem ja müravad kordades rohkem. Aga sellest kirjutan eraldi...

Luikede järvel

Käisime Iidaga "Luikede järve" vaatamas. See on tal nüüd kolmas kord seda balletti näha. Istusime rõdu esireas, sosistasin talle tegevust lahti - niipalju kui ma sest ise aru sain.

Muusika oli veel ilusam kui ma mäletasin. Ja tants - kaunis. Mehed hüppasid ja daamid keerutasid ja tõstsid jalga nagu udusulge. Iidale ka meeldis.

Vahepeal sai noodikooki ja pärast Vapianosse ja enne teatrit Nursultani auks korraldatud liiklussulgu.

Rattahooaeg lahti

Aloga käime tõukekaga aias.
Ja jalgrattaga pargis. Eile 5, täna 3 km - päris tubli. Pisem ratas on hea; laps kukub, kuid jääb ise püsti.

Iidaga tegime täna rattaga kiire ringi - samuti pargis. Homme toome maalt ta "uue" velo ära ja vat kus siis hakkame ringi väntama!

Homme hommikul

tuleb mul see unine sasipea kuidagi kooli saada...

Rõõmus laps, rõõmus lasteaed

1) Alol oli lasteaias arenguvestlus. Käis Kati, mitte ma. Osutus väga lihtsaks. Mulle võeti kokku nii: kõik on nii hästi kui saab. Teeb kõike, mängib kõikidega, kõik mängivad temaga.

2) Lasteaed küsis meie käest tagasisidet iseenda kohta. Ka see on väga lihtne. Mulle kui lapsevanemale meeldib kõik väga!

Ove mängib palli

Päriselt ka mängib. Püüab kinni ja veeretab tagasi. Täiesti teadlikud tegevused mõlemad, s.t. ta saab aru, et see on mäng ja tema osa on kinni püüda / tagasi veeretada. Asend on tal alles sihuke hülge oma, mitte veel päris MartPoomilik (või Pareikolik), aga idee on tal igatahes selge!

Ja istub nüüdsest uhkelt lauas ja sööb umbes kõike seda, mida meiegi.

Ainult see on õige kodu, kus on kunsti terve rodu

Iida tööd on kahtlemata kunst. Selle kriteeriumi järgi on meie kodu väga "õige". Tõsi, tema loomingu hoiustamine pole kerge. Esiteks on osa sellest suur; alumise pildi külg on ligi meeter. Teiseks on osa sellest 3d; papjeemašee on Sallys armastatud tehnika. Kolmandaks on osa sellest määriv. Ja neljandaks tuleb seda peale katkematu vooluna...

Alumine pilt on küll nii gay, et oleks omette juttu väärt. Biitlite kuulus sebra on keeratud piki teed. Lisatud evolutsioon, selle vaheastmena pardike, selle kannustajana püssiga karu. Pildi lõikavad vaatajast ära delikaatsed trellid. Raamiks kuld, sulged ja õhupallid...

Uudishimulik beebi

Jälgib, kuidas valmib plaadikook.