Emme kodus tagasi :)

Täitsa olemas, ei läindki makedoonlasele mehele ega miskit.

Silleka sünna afterparty

... toimus kusagil Mäksa-taguses metsas ja pärast veel Ihastes kah. Et seenekorjamine, pohlaotsimine ja niisama ilusa ilma nautimine. Osades: Sille Riin, Kirke Liis, Konrad, Iida, lotta zork , mina.

Ilm tegi mis sai. Üle 20 kraadi, päike, vaikne. Tuterdasime tasapisi männimetsa all, asjalikumad täitsid korve ebaheinikute ja limuktatikatega. Iida alguses "ei jaksanud" käia ja tilpnes süles, aga pärast tuiskas metsa all kui pisike välk. Oli väga väga kena sügispäev!

Mõned pildid, ajutiselt.

Silleka sünna

... toimus Lelulas. Mina veidi kardan selliseid kohti, et liiga palju piiksuvaid plastikust junne ümberringi ja lapsed tormavad hullunult ühe kõrina juurest teise manu ja tagasi. Aga noh.

Minu Elu Esimene Lastevanemate Koosolek

Ei olndki nii kole :) Põhijutt aia poolt käis raha ümber, et $$$$ on vähe ja söögiraha tuleb tõsta 20 krooni pealt 23 peale ja teatrietendus maksab mitukümmend krooni ja siis on veel tualettpaberit ka vaja... Emmede suhtumine tundus olevat "öelge meile kui palju on vaja ja küll me maksame" - Kadrioru noored eesti pered ei ole vist kõige vaesem kontingent siin linnas. Aga võimalik ka, et rahamuredega vanemad hoidsid suu lihtsalt kinni.

Lõbus detail oli euronõue, et lasteaed ei tohi enam ise kartuleid koorida, kuna selleks pole eraldi ruumi. Minu ettepaneku teha koorimistelk lükati tagasi, õigemini kutsuti mind sinna koorima. Aia jaoks muidugi nõme jama, euronõuded löövad aastakümneid toiminud korralduse segi. Ehkki informeeritud inimesed ütlevad, et need räiged rangused on meie kohaliku bürokraatia leiutis, mitte brüsseli.

Kamm järgmisel päeval: Koosolekul paluti tuua lapsele kappi KAMM. Otsisin mis ma otsisin, aga Iida kammi kodust ei leidnud. Sellest võib siis teha järelduse, et vahepealse kahe nädala jooksul (alates Kati ääminekust) lapse pead kammitud ei ole :))))

Sünnipäevane

Võimlemine ja sotsmaks

Iida korraldas mulle õhtul võimlemistunni. Pika, tõhusa, väga paljude eri harjutustega. Meil oli mõlemal oma "koht", algasendiks oli selili lamang, ja siis muudkui tegime: veeresime, kõndisime, jooksime, istuli-püsti-istuli-pikali, käed kõrval ja pea peal ja selja taga, "kägar", käe- ja kehavibutused, käpakil kõnd, erinevad hüpped... Seda kõike väga asjalike käskluste saatel: nüüd käed kõrvale! nüüd veeretame! nüüd lähme oma kohale tagasi! Iida ol väga lõbus, aga ka väga asjalik; ja viilida ei saanud; kohe sikutati püsti ja harjutama.

Lastead mõjub vist.

Kas siis edaspidi ongi nii, et ma saan siin kirjutada vaid sellest, et "täna õppis Iida...." ja "täna tehti aias..." ja kõik? Et arengu kontroll on nüüd meie käe alt ära, edasise eest hoolitseb riik, minu asi on vaid sotsiaalmaksu maksta ning laps enne üheksat üle ukse lükata? Ning nii kuni 12. klassi lõpuni välja?

Kes on kes

Tõstsime Iidaga pesu masinast välja ja arutasime erinevate pükste suuruste üle ja jõudsime sellise mõttevahetuseni. Mina küsisin, Iida vastas:

- Kas emme on ka tüdruk?
- Ei, emme on ju NAINE.
- Aga kes olen mina?
- Ee... MEES.
- Aga kui sina suureks kasvad, kes sina siis oled?
- TÄDI!

LAKU KAKAT, ISSI!

... ütles meie noor daam särava naeratuse saatel.

Täitsa igapäevasesse käibesse on läinud väljendid "kogu moos" ja "ossa tont".

Lasteaiaga jamad

Hommikul kell kümme:
Tulin praegu lasteaiast ära täiest jõust nutva lapse juurest. Brr... a no mis sa teed. Iida lihtsalt istub süles ja tahab, et ma sinna jääks ja seal oleks. Loid, kartlik, titekas. Ei mingit mängmist ei omaette ega teistega - tahab issi sülle ja kõik.

Halb tunne on. Mitte ainult praeguse hetke pärast, aga üldse.

Ning taevale tänu, et lasteaia rahvas nii mõistev ja aitav on.

Õhtul kell neli:
Sain lasteaiast kätte tarmuka, rõõmust särava väikelapse. Jooksis ja seletas ja oli nii heas tujus kui veel saab. Oli kohe nutu järgi jätt ja mängima hakanud ja siis päev tubli laps olnud. Oeh!!! Kivi südamelt! Mitte et ma seda niigi lootunud ei oleks, aga ikkagi, eks!

Ja nüüd lähme nädalavahetuseks Tartusse, mina maratoni sõitma ja Iida niidirullidega mängima :)

Järgmisel nädalal kordub kõik. Juba õhtul veenab Iida mind pisarsilmi, et "mulle ei meeldi taha lasteaias olla" ja "ma tahan sinuga olla, issi". Hommikul jätan aeda hüsteeriliselt nutva, südamest õnnetu lapse. Aga õhtul selgub, et Iida oli kogu päeva tubli, ei mingit tönni ega jonni, täitsa tavaline lasteaialaps...

Ja tuleb üle korrata, et lastaia enda rahvas - kõik kõik kõik - on SUPERTOREDAD!!!

Nädal lasteaias -

- ja tuli ära. Haigus noh. Läksime täna aeda, laps jube viril, ei taht mind kuidagi ära lasta. Passisin tunnikese seal, Iida süles rippumas ja läbi roidund olemisega. Siis palusin kraadklaasi - no igaks juhuks - 37.1.

Nüüd siis kodus, veidi lollis olukorras (süüa pole, kuna laps pidi sööma lasteaias ja mina õues; autot pole, kuna sel avastas teenindus mingi akuutse haiguse; jne). Korduskraadimine andis sama numbri. 37 pole mingi kole tõbi, aga sest tuleb ikkagi lahti saada.

Järgmisel hommikul: palavikku pole, laps näeb välja ja toimetab ringi nagu terve, kuulutame haiguse siis möödunuks. Lasteaeda ega ujuma ega õue mürrama täne siiski veel ei lähe :)

Järgmisel nädalal hakkan ma arvama, et Iida lihtsalt jonnis end kuumaks. No mis haigus see on: max palavik 37.1, nohu pole, köha pole, järgmine päev kaob kui iseenesest?

Päevakava

         Iida         Issi
Päeval   lasteaias    shoppab, sööb
Õhtul    mängib       mängib, sööb
Öösel    tudub        nohiseb arvutis, sööb 

Mõnus elu, aga teeb paksuks - nagu kõik head asjad ikka.

Esmaspäev

Käisime ujumas, ja EI teadagi mis.

Kakspäevak Purtses

Kaks päeva Purtses õunal. Valge klaar on lõppemas, Suislepp täies hooajas ja Kuldrenett algamas. Mina neid visse eriti ei söö, aga Iidale meeldivad küll; ja Tombakute suguharu on õunte järele täitsa hull.

Laupäeva põhitegijaks oli TORM. Meri möllas, tuul tuiskas, õu oli mühinat täis. Rannas päris raju olla, vastutuult käia oli raske ja nii kõrget merd pole ma seal kunagi näinud. Iida kartis (rannas, mitte õue peal) ja oli vaid süles. Hilja õhtul läksin ma üksi randa, pärast poolt tundi oli tunne, nagu oleks purjus - tasakaal kadunud ja pilt käis silme ees ringi ja kõrvad kurdid. Võimas!

Pühapäev oli soe ja päiksene, torm taandus; käisime neli korda rannas ja pilt oli iga korraga "normaalsem", meri madalam ja lained väiksemad.

Püha-päeva nael oli DIANA, 9-aastane naabriplika. Emmetas Iidat nagu oma last, tassis ringi ja hoidis süles ja andis maitsvat nätsu :) Nii need tited oma rämpsnänni lembuse ära õpivad... A üldiselt on Diana väga lahe tegelane ja mul on väga hea, et ta Iidaga mängida viitsib. Pärast oli õue peal veel viieaastane Kaur kah!

Töökasvatus

Issi laps

Iidast saab mõneks ajaks ainult issi laps. No võib-olla paneb mõni vanaema ka käed külge. Emme kolis kolmeks nädalaks Makedooniasse jalgrattaga sõitma.

Seekord oli Iida nii tark, et tahtis ennast reisile kaasa nuruda. Et talle meeldib küll jalgrattaga sõita ja bussiga ka ja mis kõik veel. Õnneks sai Kati ta ilma suurema jonnita ära moositud ja Iida leppis sellega, et emme on ilma temata kusagil mägedes.

Käisime matkabussi ära saatmas - hirmsa tormamisega, minul oli viimane tööpäev Hansapangas ja ma jäin ära tulles ummikutesse kinni ja Kati jäi seetõttu bussile kurval kombel hiljaks. Ei mingeid pisaraid ega jonni, emme bussi ja kõik! Lisaks õppisime ära, et Mõmmid on toredad ja teevad tuut-tuut.

Kodus läks küll kohe jonniks ja nutuks lahti. Kas see on tagantjärele reaktsioon Kati äraminekule või miskit muud - ei tea.

tagasivaade: suvi

Sügis on käes ja meie kolisime maalt linna. Romantilise metsamaja asemel elame poollagunenud puust uberikus, rohelise marja-aia asemel käime laste-aias, vanavanemate asemel majandame lapsega meie ise.

Kuna meie Katiga nägime Iidat suve jooksul suht vähe, siis on praegu kerge muutusi märgata ja last kevadise "titega" võrrelda. Mis siis juhtunud on?

- Iida mõttearendused on muutunud huvitavaks. Varem oli lapsega huvitav rääkida seepärast, et tema keel oli täiskasvanute omast erinev ja "reegleid rikkuv", või rebis ta laheda koha peal mõne üksiku killu. Nüüd on aga põnevaks muutunud mõttekäigud ise. Iida mõtleb kas tulevikku ("kui ma suureks saan, siis hakkan mina ka (avo)kaadot sööma") või minevikku ("kas sina ka oled kunagi lasteaias käinud?") ja teeb kuuldust lahedaid järeldusi.

- Miks? küsimused on täies hoos. "Miks juuksed liiguvad, kui tuul puhub?"

- Pikk mälu nii inimeste kui asjade osas. "Lindal on ka väikesed jalad" - jutt Raini aastasest lapsest, keda Iida nägi viimati umbes kuu aja eest.

- Iida laulab kogu aeg! Võtab suvalise lausejupi või mõttelõnga ja kas viisistab selle mõne tuntud lastelaulu viisiga või leelutab niisama. Täitsa lahe.

- Jonnimist on minu arust palju vähem kui kevadel.

- Õhtune magamaminek on paljupalju kergem kui kunagi varem. Tiiu on suvi otsa õhtust distsipliini raiunud, tuleb sama rada ise edasi ajada.

Kes mida oskab

"Emme oskab plastiliinist kummikuid teha. Iida oskab kummikutest plastiliini teha".

Lasteaed

Esimene päev lasteaias möödus edukalt!

Meie laisk ja hellitatud laps (kes ise ei söö, riietu, potitu...) saab vist täitsa hakkama. Plaan on alguses paar poole-päevast lasteka-sessiooni teha ja siis vaadata, kas saab terveks päevaks "jätta" või ei.

Muidu on see lasteaia-värk väga mugav. Ei pea hommikul ise süüa tegema, ei pea last ise lõunaks magama meelitama, super ju :)

Otsustasime ka vähemalt nädal aega Iidale lisa-lõbustusi mitte pakkuda: ei käi külas, ujumas ega mujal. Et las seedib lasteaia-muljed rahulikult ära, sellest piisab, veel rohkem uusi asju ajaks ta liialt segadusse.