Kunstielamus: jaapani maal Sallyga

Tänane "Sally sabas" käis klassikalise Jaapani maali (nihonga) näitusel Adamson-Ericu muuseumis. Mina sain igatahes elamuse, kuigi ma kujutavast kunstist muidu suuremat ei hooli:

Alustuseks võttis Ilmi tushipulga (kuiv must tint) ja näitas, kuidas asi käib. Hõõrus pulgast värvi, näitas sellega maalimist, lasi lastel proovida. Lapsed kuulasid-vaatasid, suud ammuli. See sissejuhatus pani ka pilte hoopis teistmoodi vaatama...

Pildid ise - kaunid. Kirkad värvid, imepeened jooned, säravad materjalid (kuld, poolvääriskividest pigmendid). Ma ei leia netist kahjuks ühtegi tõeliselt väärikat näidet. Nii et kes tahab, peab ise vaatama minema, pühapäeval (1. novembril) veel saab.

Ma ei olnud A-E muuseumi iial sattunud. Iida hobid harivad tasapisi mind ennastki :)

Nihonga - Wikipedia
Nihonga - Google pildiotsing
Kokyo Hatanaka näitus „Aasia minu südames. Jaapani klassikaline maal nihonga”
"Sally sabas" on Iida kunstikooli tava lastega Sally-koera sabast kinni hoides vanalinna näitustel käia.

Raamatukodus ja Energiakeskuses

Iidaga Energiakeskuses, sünnipäeval. Mul oli ammu mõte sinna minna... ise ka füüsik ju.

Ekspositsioon oli pettumus, kuidagi ajast ja arust. Mitte seadmete mõttes (osaliselt see ju ongi teaduse ajalugu), kuid põnevusest jäi puudu. Asjad, mis Ahhaa-ga ühised, on A-s palju paremini tehtud. Ja kolm korrust on selgelt liiast, nad ei jaksa seda korras hoida ega eksponaate isegi korralikult sildistada.

(Näiteks veeretasime Ahhaas pikalt palle mööda kahte kaldteed: sirget ja tsükloidi ja imetlesime, kuidas tsükloid on "kiirem". EK-s oli sama aparaat, peaaegu olemas, aga kaldtee oli katki ja palle polnud...)

Lastel oli suures saalis muidugi jooksmist ka näitusest hoolimata. Ja noor daam, kes katseid näitas, oli väga tore.

Päeval käis Iida rühmaga raamatukodus. Oli ainus laps, kes seal varem käinud - vanaemaga - ja "paistis silma".

Jukukeskus

Tänase mängutoa õhtu eripära: lapsed mängisid suurema osa ajast koos.
Alguses tõmbas Iida muidugi struktuuridesse (ta on paari sekundiga nägemisulatusest väljas), a mitte kauaks.
Ja uni tuli pärast kiiresti. 21:10 oli laste toas puhas vaikus.

Magama!!!

Eile said lapsed voodisse kell 9. Misjärel möllasid seal tunni või poolteist. Magama reaalselt pärast 10t.
Täna said lapsed voodisse kell 10. Misjärel ei kostnud enam piiksu ka. Magama täpselt 10.
Siit moraal: ???

Ja ei saa lapsi magama sundida, kui nad ikka ei taha. V noh, vähemalt mina ei saa / ei oska. Alo on kõige kurja juur, ergutab Iida ka üles. Iida mõnikord võtab vedu, aga teinekord käratab Alole peale ka, et olgu too tasa...

Tõsi, järgmiseks möllukorraks on mul mõned head ideed..

Laps arvutis

Näitasin Iidale Youtubest "10 indiaanlase laulu." Iidat hakkas asi huvitama, jätsin ta arvuti ette klikkima. Kui uuesti vaatasin, käis tal juba "The Gummy Bear Song Long Hebrew Version". Arvutimajandus on imeline.

Värkest "Oska oma last netiohtude eest kaitsta" teemast kirjutasin oma päris-blogisse temaatilise sissekande.

Iidaga Ahhaas

Käisime Iidaga Ahhaa keskuses. Iida kaevas enamiku ajast liiva. Mina
- sõitsin ratastooliga (34 sekundit!)
- mängisin tennist ja muid osavusmänge
- püüdsin tasakaalu hoida...

See viimane oli täiega frustreeriv. Ajad tulid kõik 0.2 ... 0.3 sekundi kanti. Siis astus masinale mingi suvaline plika ja püsis kohe sekundi.

Muidu oli hea vaikne päev, Iidal kunstiringi polnud, joonistas siis kodus.

Külm ja lumi ja tali, tulge nüüd!

Lastel on uued talvejoped (Lenne) - Alol oranzh, Iidal punane.
Iidal on uued saapad (Echo, keskmiselt tibikad).

Iida ootab lund.

Lenne poe muide vallutasid lapsed täiega ära. Jooksid ringi, mürasid. Seal on mänguasjad - just selleks, et vanemad saaks rahus mudeleid valida ja lapsed samal ajal mõmmidega mängida. No püstoli üle läksid me tited küll kaklema. Alo peitis end korra nii ära, et otsisime koos kogu personaliga taga teist, oli hiirvaikselt poe taganurgas riiete taga ja tegi peitust, hästi tegi :)

(Üks teine emme, kes samal ajal oma sama vana poisiga seal oli, keelas oma last mänguasja puutuda. Ehhh, kuulge, mängimiseks need kannid seal ju on... ja kui personalile sobib, siis ei tee ka väike jooks poes paha, onju!)

Veel Söökohti

Lost Continent üllatas:
- aha, lapsega?
- meil on teile oma tuba! saate mängida ja süüa muidugi ka!
- antigi oma tuba. eraldi korrus või umbes nii
- teenindus lippas sest hoolimata imeväledalt
- legod-värgid võlusid Iida täiesti ära.
- söök nii mul kui lapsel väga hea. (kuivõrd friikartul saab olla "väga hea")

Merimetsa selveri pannkookla, Alo-Iida-Triinu-Mirjam. Saime väga söönuks (nagu arvata). Mina küll omletist, mitte koogist; nii koogid kui omlett olid 5+.

Peaks hakkama nami-namisse arvustusi kirjutama.

Totoro filmi tunne

... on.

Koolielust

Iida käib eelkoolis 2 x nädalas, T ja N kell 14.15 - 16.45.
Meeldib,
käib rõõmuga.
Aga meil pole mingit teadmist sest, kuis tal seal läheb.

Istub suht tagumises pingis koos sõbranna R-ga.
Ma ei tea, kas ta saab sealt tundi jälgitud või läheb kogu aur kihistamise peale.
Kooli lähevad koos.
Täna skandeerisid minnes "pink umbrella, pink umbrella" (sadas vihma),
eelmine kord oli olnud "pink rubber boot, pink rubber boot!"

Inglise keelt õpime kodus juurde.
Või mis kodus - autos, kohvikus, kusiganes.
Lauluga.
Neil on "ten little indians" laul, seda annab laulda sajal viisil - vaikselt, valjult, poiste, tüdrukute, roosade vihmavarjudega...

Viisin täna ise lapsed kooli, täielik sensory overdrive. Esiteks vihm, kõik vanemad tahtsid oma võsukesed kooli ukse ette maha poetada, tulemuseks imelik ummik keset vanalinna. (Meie parkisime kaugele eemale ja marssisime autodest uhkelt mööda.) Ja kool ise! Ma ei ole nii suure sagiva kambaga lihtsalt harjunud.

A ühesõnaga me ei tea, kas Iida õpib ka midagi või on ujedalt klassi tagaotsas vait, ei kuule ja ei näe. Minu koolielu algas nimelt just niimoodi...

Batuudikeskus, Rucola

Iida tahtis minna Batuudikeskusse (a.k.a. Skypark, ja enne Kidszone). Võtsime M-E kampa, läksime. Plikad mürasid ja ma ise sain hüpates naha väga märjaks ja kauaoodatud Aserbaidzhaani muljeid kuulsin kah :)

Kuna Batuutlas süüa ei anta (imelik miks?), tuli pärast eraldi söökla leida. Valik Rucola oli täpselt täkkesse. Lapsed said friikaid ja hapupiimaga pannkooki, T väga maitsva rukola-pizza ja mina väga maitsva gorgonzola-pasta.

(Rucola on noor koht ja veidi toores. Ma ei saandki aru, kas pannkoogid on menüüs või ei, ja veebis on hinnad kallimad kui kohapeal. A kõik oli hirmus maitsev! ja tüdrukud viksid ja viisakad!)

Kaks last

Aire küsis, et mis Iida ja Alo iseloomudel vahet on.
Näitlik näide tänasest hommikust.

1) Piilun Alo voodisse, liigutan kergelt tekki.
Alo: lööb silmad lahti; naeratab laialt; heidab teki pealt; HÜPPAB püsti; palub sülle. Issi on siin ja uus tore päev on algamas!!!

2) Ütlen Iidale rõõmsalt, et uus tore päev on algamas.
Iida: tõmbab teki üle pea ja teeb nägu, et mind ei ole seal ja teda ka ei ole seal ja et tema siit voodist end niipea ei liiguta ja kui tahan teda sülle võtta, siis ta hakkab karjuma.

Magama läksid mõlemad koos ja üsna vara, välja puhanud on nad küll.

Sally sabas näitusel

Laup hommikul selgus, et kunstiring oli varem ära olnud ja minnakse Sally sabas näitusele. Kunstihoone galeriis, Terje Ojaveri näitus "Petetute tants" / "Sisyphose pruut":
Reet Varblase ülevaade
Ants Juske artikkel
Kes arvab, et kohapeal asi selgem oli, eksib.
A vähemalt said näha päris installatsiooni.

Sabas käisin ka mina Aloga. Alo oli näitusega väga rahul, v.a. ehk see, et teda ei lastud kivide otsa ronima. Pärast sai Revali kohvikus kooki kah ja lapsed olid eluga v rahul.

Viisakas laps

Kaheaastane pätakas tõmbab näpu suust ja teatab:
"Aga emme, vabandage, see on minu tekk!"

Käisime külas, Alo sai viisakuse eest kiita:
"Palun mulle veel pijukat!"
A no see "vabandage" on ikka liig mis liig.

Mulle ütles: "Issi, ära põntsuta!"
Njah.