Rrrrrrrrrr!

R täht tuleb, tuleb, ja muidugi pingutab Iida sellega üle. Vaata, issi, siin pildil on PÄEVARIRR!!!

Iida ja Alo

Iida ja Alo magasid suvi läbi kõrvuti voodites. Kas tite kisa ajas kordagi vanema lapse üles? EI. Kui küsid, et kas kuulsid öösel, et vend nuttis? EI, MA JU MAGASIN. Nii panime nad ka linnas ühte tuppa.

Kui väike laps nutab, siis täiskasvanu TORMAB. Lapsenutt vajutab mingile nupule, mis loob vajaduse titte KOHE aidata. Ja kui aidata ei saa / ei oska, siis loob abitu viha tunde. Aga Iida võib kisava Alo kõrval rahus joonistada või laulujuppi ümiseda. Pole tema asi!

Aga muidu Iidale vend meeldib. Teeb talle pai ja näitab talle oma asju. Poiss omakorda naeratab vastu ja vist ka püüab üht-teist kätte haarata. Võiks öelda, et peaaegu mängivad!

Vihm kasvatab emmesid

Vahtisime Sõrves padukat ja Iida uuris minult, et kas vihm on halb. Seletasin, et ei - rohi ja lilled ja puud ja üldse kõik asjad tahavad juua, siis saavad nad kasvada. Laps jäi rahule ja jättis meelde.

Õhtul võttis Iida märja hambaharja ja hakkas sellega oma rinda pritsima. Küsimisele peale selgus keerukas tõde. Iida tahab endale ka titat, päris oma titat. Aga ta ei saa, sest ta ei ole veel emme. Emmeks saamiseks peavad olema rinnad (tema keeles "nukid") - siis saab titale piima anda. Ja kuna vesi paneb kõik kasvama, siis on loomulik, et nukkide kasvatamiseks tuleb rind tihti märjaks pritsida...

Suvi läbi?

Eile tuli Sõrves lumi maha; tammitee oli nagu talvel, 5 cm lund peal. Lisaks rahe, vihm ja äike.

Vihmase ilmaga on Iidal maal paduigav. Seega kolisime linna. Sehkendusteks läks terve päev.

Homsest läeb Iida taas lasteaeda. Ta küll ütleb, et ei taha. Praegu istub kodus ja avastab oma vanu mänguasju. Plastiliin, konstruktorid, autod, karvased elukad. Tegi kartulikeedu-restist jänkule pesa. Vaatas ära suurema osa Chihiro-filmist. Õhtul jäi unejutu kolmanda lehekülje peale magama...

Alo käis perearsti ja siis Raja Siimanni juures. Kõik enam-vähem, asendit tuleb veidi korrigeerima hakata, saab massaazhi ja ujuma.

Sõidab rattaga

Käisim-ME eile esimest korda rattaga sõitmas. Varem on Iida sõitnud ja mina kõrval jalutanud, aga eile olime mõlemad rattatsi. Tammi mööda edasi ja tagasi, kokku ligi 3 km, täitsa hästi tuli välja. Autot kohates võtab Iida end kenasti tee äärde ja jääb seisma. Ainus raske asi rattasõidul on lohud: kui abirattad jäävad lohu külgedele, ei ulatu vedav tagaratas enam maha. Laps väntab täiesti jõust, aga edasi ei saa.

Eile käisid külalised - Kaili rääkis Rumeeniast, Juhani Lapimaast, Priit & Triinu merelaagrist. Alo käitus hästi, ei kisanud, ja lasi Triinul end hoida.

Suvi edeneb

Sõrves on hea. Iida on kogu aeg õues, tihti on Triinu ka siin, müravad koos. Ta on täitsa maa-lapseks muutunud, ei karda külma ega märga ega sääski,

Käime rannas. Vääna-Jõesuus on meri hirmus külm, mina lähen ujuma pika hambaga, Iida pladistab ainult madalas kaldaäärses vees. Külmast hoolimata arvan ma, et rannas TULEB käia, mis suvi see muidu on? Eile käisime rannast tulles mustikal.

Mati ja Tiiu kolisivad Tallinna.

Alo muutub aina lapsemaks. Naeratab, vahib ringi, teeb lõbusaid nägusid. On endiselt suht lihtne titt, laseb meil öösiti magada ja magab ise ka palju. Tervis korras, allergiaid ei ole, voldikesed puhtad, kasvab hirmsa kiiruga... mida veel kuuajase tite kohta kirjutama peaks? :) Justin on oma tite kohta pika ja kauni loo blogistanud, studeerige.

Aga Sõrve mõnu kestab vaid seni, kuni ilmad on soojad ja kuivad. Külma ja märjaga seal olla ei saa - väike maja, pead-jalad koos, riided ei kuiva ära ja inimesed hakkavad oma pisiharjumustega teineteisele närvidele käima. Juba praegu nihutame me ühte toolikest Tiiuga vaheldumisi toa keskele ja sealt ära. Lasteaed on juba lahti. Plaanime Sõrves olla küll suve lõpuni, ilmselt võtan ma veel nädala puhkust, aga tasapisi tuleb peale ka suve lõpu tunne.

Sünnipäevad

Iida sünna sai peetud kahes osas. Esimene - teisipäeval, koos onu Reinu sünnaga, Tombakutele ja nende sugulastele. Teine - reedel, Iida sõpradele. Mõlemal päeval 30 kraadi sooja, päike, Eesti suvi näitas oma kõige helgemat poolt.

Külalised valis Iida ise. Ja ta tõesti valis. Paar last (Rebecca Thur-Aron) lasteaiast, Mia-Erika, Triinu - kõik. Sellest hoolimata oli pidu väga hea. Oli pisike bassein ja palju pladistamist, lõke ja grillvorstid ja tort ja küünlad ja sünnipäevalaul. Lapsed mürasid täiega. Rebecca istutas meile aeda uue õunapuu, T-A ja Iida käitusid nagu taaskohtunud armunud, KÕIK lapsed kaifisid basseinikest, mina korraldasin aiast kommide otsimise mängu ja Tiiu filmis minu punaseid pükse.

Meie suurim suvine kingitus on jalgratas, mille Iida küll juba kuu aja eest kätte sai. Lisaks on tal nüüd kaks vihmavarju, kaks roosat käekotti ja 100-tükine puzzle, mille Iida nagu muuseas kokku pani. Ameerikast tõin ma lapsele - paremate ideede puudumisel - karvase kilpkonna. See on Iidal nüüd uud lemmik-kaisuloom.

Pildid, pildid.

Las Vegases

Olen nädalakese Las Vegases, lapsed on Katiga maal. Tiiu ja Mati on kah seal, vast saavad hakkama.