Metallist auto

Käisin Aloga shoppamas - eesmärgiks saada hügieenitarvikuid.
Tarvikutest valis Alo endale väga kauni sinise vannilina.

Aga lisaks tuli koju pisike metallkonstruktor. Olen neid ammu piilunud, endal oli kunagi ja väga meeldis. Ega need päris eakohased veel ei ole, sest mutrite keeramine ülejäänud kaadervärki kinni hoides on lapse peenmotoorikale tõeline väljakutse. Aga no las proovib, eks?
Auto sai kahepeale kokku ja kohe lemmikuks ka, nii et v hea ost!
Ja küllap motoorika areneb. Ehitamisel on päriselt vaja nii mutrivõtit kui kruvikeerajat, nii et ka tööriistade tarbimisel tuleb reaalne vajadus & kogemus juurde. Ning päris läikivast metallist asjade ehitamine annab natuke teise tunde kui plastist legode kokku lükkamine. Mitte et legod oleks halvad - lihtsalt, tunne on teine.

Kanaga tassist

Joome teed tassidest, mille peal on kana.
Vähemalt Ove arvates.

Kaks nädalat ära

Olin kaks nädalat ära. Selle ajaga on lapsed, eriti poisid, ikka mitu kraadi suuremaks ja tublimaks saanud. Terve esimese päeva veetsin kodus ja imetlesin, mismoodi Ove kodus ringi toimetab. Siis helistasin Alole - vastas nagu täiskasvanu, ainult 4a lapse häälega. Ja koolilaps - on vahepeal täisviielise tunnistuse saanud ja kuidagi rohkem iseseisvunud.

Tore on reisida ja koju tulla, kui kodus sellised mõnusad jõmpsikad ootamas on!

Õnnetus, mis hüüab tulles

Ove tõuseb uhkelt poti pealt püsti,
hõikab meile "PIHHHHIII!!!"
ja laseb toanurka loigu.

Potter, Harry Potter

Sai läbi meie megaprojekt: lugesin & etlesin lastele unejutuks ette Harry Pottery esimese osa.

Aega läks... no mitu kuud. A tüdines sellest ära, siis sai vahele üht-teist kergemat.

Kuid üldiselt oli väga hea. Lugemine lubab igal hetkel aja maha võtta ja lahti seletada, mis toimub. Raamat on - nagu iga suurem raamat - täis mõisteid ja kontseptsioone, mida meie 8a veel ei jaga. Majad. Aristokraatia. Paralleelmaailmad. Must võlukunst. Hirm ebatavalise ees. Reetmine, pugemine, salakavalus ja eneseohverdus. Kuna kiiret polnud, sai rahulikult arutada, mis on mis ja kes miks mismoodi käitub. Ning kontrollküsimused näitasid, et ka Alo püsib (enamiku ajast) pinnal, saab toimuvast aru ja jätab meelde.

Pärast Potrit lugesime tasakaaluks natuke titekamaid asju. Siis võtsin kolm õhtut "Kääbikut", a Tolkien on vist unejutuks ikka liiga veniv. Nüüd valime palu "Kõnelustest Tiigriga". Alole hullult meeldivad!

Nüüd ostsin filmi ka. Subtiitritega. Vaatame ka seda koos. Algus on üsna... kasin: ilma raamatut lugemata jääks üsna mõhh??? tunne.

Unetants ftw!

Täna jäi Iida-Alo unejutt ära, kuna vaatasime kaua filmi.
See-eest laulsin mina neile unelaulu
ja Ove tantsis sinnajuurde unetantsu.

Jäid tudule nagu nunnud!

Lemmikfilm: Kuidas taltsutada lohet

Kodu hetke kõige popim muuvi on "Kuidas taltsutada lohet".
Puhas hea Hollywood (Dreamworks) - hästi tehtud, ilus, tempokas, naljakas.
Ühel kaunil päeval vaatasid I&O seda kolm. korda. järjest.

Huvitavad on need moodsad lastefilmid. Ma olen seda lohe-asja silmanurgast näinud mitu korda. Aga kui ma nüüd IMDB-st filmi sisu (plot synopsis) läbi lugesin, siis selgus, et ma olen aru saanud umbes veerandist... Iida seis on palju parem, ta jagab täpselt, milline lohe on mis sordist ("luksakselg", hm) ja üldse.

Sleepover

Iidal oli esimene ametlik sleep-over: Sõbranna tuli külla ja jäi ööseks. Poisid olid sama elevil kui tüdrukud. Õige kah. Magama said lapsed vist vastu hommikut. Järgmisel päeval käisime kõik ujumas ja ülejärgmisel Iida Sõbrannaga kinos.

Keila-Joal

Käisime Keila-Joa juga vaatamas.
Ilus päiksene ilm, palju jääd, vett ja inimesi.
Pugesime lastega joa sisse - jääseina taha, paekivist katuse alla.

Pärast sai Rucolas pannkooki.

Alo jääseina sisse ronimas.
Mina olen juba koopas ja pildistan selle seest.

Alo! tehtud pilt Iidast.

Kõik kolm :)