Lastevanemate koosolek

kestis poolteist tundi ja oli väga nunnu. Midagi uut teada ei saanud, lihtsalt hulk toredaid lapsevanemaid oli koos ja rääkis omavahel juttu. Kuhu lastega koos minna, kas tuua aeda miskeid trenne, kas saab lasteaeda omalt poolt kuidagi aidata?

Kõige suurem häda on ühe õpetaja puudus. Pane või aed poolest päevast kinni! Kes seda juttu loeb ja tahab lastega tegeleda, teadku, et Vilmsi tänava lasteaed vajab teid!

Veel pissimisest

Lapsevanem räägib siis, kui laps sööb. Sest muidu peaks ta lapsest kisast üle karjuma ja see pole mingi rääkimine.

See on siis Alo variant "laps-räägib-kui-kana-pissib" vanasõnast.

Alo-uudiseid

Käib massaazhis, teist päeva juba.

Suhtleb maailmaga. Praegu näpib patja ja räägib talle miskitki.

Naerab palju. Lõbus kutt!

On kerges nohus.

Tagurpidi töökasvatus

Hommikul nõudis Iida, et just MEIE ta riidesse paneks. Muidu tegevat me liiga vähe TÖÖD! Õige kah, ükski laps ei taha endale siidikäppadest vanemaid.

Killud

Alo käis esimest korda ujumas. Veetis viis minutit basseinis, siis tahtis välja ja tudule. Titekas.

Kati ostis laulupeo DVD. Nüüd on kodus igal õhtul karaoke! Sõnad ju ekraanil antud, dirigent ees. Alo uinub "Ilmapuu" peale nagu nõiaväel. Iida muidugi tunneb "oma" laulupeo ära, ja kuulab-vaatab kah.

Sügisel on üks suur pluss: läheb varem pimedaks. See tähendab, et Iida saab varem magama ja endale jääb aega mõnevõrra rohkem. Hommikused ärkamised on aga ikkagi rasked. "Issi ma olen nii väsinud et ma ei jaksa midagi teha täna... Ma ei jaksa isegi lasteaeda minna" kõlavad teki alt nii haledalt ja nii usutavalt.

"Puuviljadraakon" on mul täiega peas. Iidal ka. Eriti lahedalt tunneb ta illustratsioone. Näiteks teab ta täpselt, mis pildil draakonil mis värvi sokid on. Kas sina tead, et puuviljadraakonid vahetavad hüppel sokke? Iida teab. Täiskasvanu ei pane aga nii pisikest detaili nagu draakoni sokk tähelegi.

Jänku taas käigus

Iidal oli Jänku-nimeline lapsehoidja. Ostsime kasutatuna saja krooni eest ja lapsel oli temast palju rõõmu.

Vahepeal käis Jänku külakorda, nüüd aga on meil tagasi. Alo klobib käega Jänku küljes rippuvaid kõrinaid, räägib lendava klouniga juttu ja tegeleb-areneb täiega. Mugav, odav ja kõigile kasulik!

Kana pissib... (Iida moodi)

Laps sööb, kui kana pissib.
Kana kasvab, kui kana pissib.
Kana kakab, kui kana pissib.
Nii tulebki välja, et kanad peavad kogu aeg pissima.

Emme, kas sinust saab ka vanaema Tiiu?

Iida ründab venda. Ütleb, et "beebi on paha" ja "beebi on pähh", ja vehib ta nina all kätega. Ka õrnuseavaldused on Iidal kuidagi tormakad ja ohtlikud.

Paha käkk

Lasteaias küsiti, kas Iida on venna peale armukade. Ei ole... vastasin pärast väikest mõtlemist.

Kodus aga ütles Iida vennale "paha käkk". Süüdi olin muidugi mina, kes ma Iidaga müramise asemel venda süles hoidsin... Ehkki mürada saime me ju ka ja mitte vähe!!!

Suur tükk ajab suu lahti

Iida tunneb huvi vanasõnade vastu. Küsib meilt ja kogub. Muidugi ei jää nad talle päris õigesti meelde...

Milline on teie arvates "7 kitsetalle" jutu moraal? Mina ei tea, Iida teab küll: lapsed tuleb igale poole kaasa võtta! Siis ei söö hunt neid ära ja on lõbusam ka.

Nädalavahetus oli tasane. Kohtusime Reesi-Giuseppega, käisime kaks korda Nõmmel, nohu tuli ja läks üle, ostsime uue talvejope, saime esimese Lotte-filmi.

Eile magas Iida esimest korda oma uues voodis. Igaks juhuks pani magama jäädes ujumisrõnga (suure rohelise) ümber keha. Et üle ääre kukkudes haiget ei saaks?

President - inimpõlgur?

Sõitsime eile rattaga Kadrioru lossi eest läbi. Seal on valvurid ja Iida uuris: kas seal elab üks onu, kes ei taha teisi inimesi näha?

Oli tore õhtu. Käisime KUMU kohvikus shokolaadikooki söömas, nägime lossi ees lippude langetamist, vaatasime suurt kännuseent, ja rattaga sõidab Iida juba päris hästi.

Nädalavahetus

Laupäev: ostsin Iidale voodi, leidsime talvejope, siis maale.
Pühapäev: ülejäänud maal, mina sügisjooksul.

Voodit on vaja. Iida magab siiani reisivoodis, mis ta oma esimesel suvel - alla-aastasena - Sõrves käimiseks sai. On ennast hästi teeninud mööblitükk, ehkki plastikust ja kerge ja ratastega ja käib väikeseks kompsuks kokku. On vastu pidanud kõik mürad ja ronimised, siiani täiesti terve ja töökorras.

Hammas korras!

Kell 8:30 helises Prahas mu telefon. Iida teatas, et tal on hammas nüüd terve. Tubli :)

Taustaks, et ta käis kevadel hambaarsti juures. Ühe augu lasi ära parandada, aga teist ei lubanud, kohe kuidagi ei lubanud. Siis leppisime kokku, et kui ta neljaseks saab, on ta juba suur-tubli laps ja lubab oma auguga hamba korda teha.

Täna siis lasigi. Läks arstile - Katiga, mina ju Prahas - ja tegi seal musi kenasti lahti. Kui asjaks läks, mõtles muidugi ümber ja ei tahtnud enam midagi ravida lasta, aga siis oli juba hilja, suud kinni panna ei saanud ja auk tehti korda. Pärast oli muidugi uhke, sai endale Stockmannist kingi valida ja helistas mulle kah.

Pilte

Alo on end madratsilt pooleldi välja nihutanud. Iida tuli vaatama, aga hakkas hoopis mulle nägusid tegema.

Sotsiaalselt aktiivne

- laupäeval: külastasid meid Geesi, Reesi, Giuseppe, Tancredi.
- pühapäeval: olime Tartus.
- esmaspäeval: väisasime Oblikaid, keda on nüüd peaaegu et viis.
- täna: käisime vaatamas vanaema Maimut.

Homme läheb Alo näitust avama, ülehomme vist perekond Provenzanode juurde, reedel näeb taas vanaema ja nädalavahetusel on vanemate Tombakute kord. Lisaks läheb homsest kas ujumiseks, massaazhiks või mõlemaks.

Olgu mis on, aga kodus me ei istu, eieiei.

Lasteaed enne ja nüüd

Hommikul: Lasteaias on 10 uut last. Täna hommikul ei nutnud neist MITTE ÜKS. Valitses rahu ja lusikate klõbin. Täielik ime!

Tuletasin meelde eelmist sügist. Iida läks siis aeda. Küll tundub kauge minevik olema! Ja mured, mis meil siis olid - saab ta ise söödud? riidesse? potile? Kas julgeb teistega mängida? Kasvatajatelt abi küsida? Pooled korrad viisin mina ta süles aeda, sest laps ei tahtnud ise käia...

Ega ma praegu ju ei tea, kuidas Iidal aias läheb. Ainult kasvatajad kinnitavad, et kõik on korras. Uje on ta küll endiselt - poisid teevad ringe ümber tema, aga Iida ainult naeratab häbelikult. Küll läheb üle; kevadel nimetati teda aias ulakaks.

Õhtul: Aia õue on tekkinud korralik ronimisredel. Iida demob mulle selle kasutust - ronib kui ämblik kahe meetri kõrgusele. API! AGA ÄKKI TA KUKUB? ÄRARONI! ja muud lapsevanema mõtted lendavad läbi pea. Tegelt on mul muidugi hea meel, Iida on üsna vilets turnija, saabki harjutada. Ja redeli all on tartaankate.

Nihik

Alo nihutas end öösel madratsilt põrandale, kaks korda. Ja hommikul veel korra. Rahutu titt! Ta vehib jalgadega nii, et hakkab sammhaaval nihkuma ja ümber oma kõige suurema kehaosa - pea - ringe tegema. Hommikul oli ta end korralikult voodi kõrvale kõhuli keeranud ja naeratas sealt meie poole.

See nihumine käib täitsa hääletult. Hommikul sõime meie titest meetri kaugusel hommikut - ja ei kuulnud ega näinud midagi, kuni Kati tähele pani, et laps on põrandal.

Urmase matustel

Tartus, Urmase matustel. Hommikul sinna, õhtul tagasi. Alo käitus hindele 5+. Enne talitust sõi Kristiina juures kõhu kiiresti ja kõvasti täis, Raadil magas kaks tundi nagu kott. EPA klubis magas - sõi - magas keset muusikat, kõnesid ja saginat. Rahvas imestas, et kust me nii imerahuliku lapse kätte oleme saanud. Ühelt poolt tundus beebiga peiedel käimine kuidagi kohatu, teiselt poolt... andis see (minu jaoks) päevale kuidagi elu edasi minemise maigu juurde.

Iidale tõi Urmase Hiinast pisikese pandakaru, kes oma parematel päevadel oskas öelda "ai lav ju". Iida vist Urmast ei mäleta. Suur onu jämeda hääle ja karuse olemisega, kes armastas emmega veini juua ja issit liigses lobasuisuses süüdistada?

Lapsed olid sel nädalal tõesti eriliselt head ja paid ja kallid. Näevad meie valu ja oskavad sellega arvestada? Või vastupidi, ehk oleme me hoopis ise head, püüame kalli inimese kaotust kompenseerida tähelepanuga laste vastu, ja see peegeldub neilt tagasi?

Matustest endast saab lugeda siit.

Lasteaias

Neljapäev-reede käis Iida taas aias. On uje ja häbelik pärast suve.

Rebecca sai oma kalli koti tagasi.

Neljapäeval käisime - esimese aia-päeva puhul - ujumas. Meri külm, seega ujulas. Nõmmele ei saanud, lastebasseini kinni, lõpuks jõudsin Laagri ujulasse. Mulje jäi halb - lastebassein väike ja liiga sügav, käeujukeid tuli ekstra nuruda, jne. Aga ujutud sai, Iidale meeldis.

Eile käisime Kadriorus rattaga sõitmas ja uuel, "savisaare" mänguväljakul. Mänguväljak on edev. Aga kitsastel tänavatel rattaga sõitmine on tõeliselt tüütu, igal sammul tuleb laps ratta pealt maha ja käekõrvale võtta. Iida ise oli väga tubli.