Suusa-ostu-kuulutus

Plaanin Iidale päris suusad osta.
Ja saapad, 31-32.
Poed tahavad komplekti eest üle 2k raha.
Kui kellelgi on midagi odavamalt üle, siis kaur@obs.ee, eks!

Valge aeg

Pargis suusatamas. Iida sõitis paarsada meetrit, siis viskas lauad hange ja hakkas mürama. Hüppas hangest hange ja kiljus üle terve pargi.

Harju mäel uisutamas. Iida eriti ei viitsind ise sõita, logeles toru najal ja ootas sõbranna I-d järgi. Siiski on õues uisutamine tore, teistmoodi kui sees.

Raekoja platsis. Plikasid ei huvitanud laat, kuusk ega plats - miks peaks, kui ilmataat on kogu linna muutund seikluspargiks! Ronisid mäest mäkke ja lasid pepuli liugu alla. Lasin neil möllata. Talv, lapse rõõm!

Nõmmel aias müttamas.

Kodus piparkookimas. Tegime vaid ühe plaaditäie - kibelesin ise suusatama. Ja glasuuri ei oska ma üldse teha. Kuid lapsed said oma esmase vajaduse rahuldet. I rullis ja lõikas, A asetas kooke plaadile. Ma ei saanud ise ühtegi piparkooki - kõik läks tibude kõhtu!

Esimene päkapiku-käik. Iida kirjutas oma balleti-sussidele vildikaga "Iida" ja "Alo".

Kelgud välja!

Mõlemad lapsed said hommikul kelguga. Alo aeda, Iida - ristmikuni. Päris kooli ette ei söandand ma koolilast vedada.

Alo, tõsi, oli keeruline. Esiteks pani kisama, et tema tahab ise kelku keldrist ära tuua. Me käisime nädalavahel ta'ga kelkusid keldris vaatamas ja nüüd siis niisugune soov. Oleks ju võind täita, aga - ma tõin kelgud juba eile välja ja, ausalt, lapse kapriisi pärast neid sinna tagasi viia ei viitsinud. Teiseks ei meeldinud talle, et kelk kaldub. Aga tänaste paksus lumes tänavate puhul on see paratamatu. Nii käis ta osa teed lihtsalt jala.

Aias aga hakkas kohe kõigile kelkama, et tema tuli kelguga!

Kinos: "Supervaras"

Iida ja Aloga.
Jah, Alo istus 1:45 vaikselt pingil ja vaatas ja jälgis. Aeg-ajalt küsis mult miskit (sosinal), tihti seletasin ma talle ise, korra käis süles. Aga muidu - nagu nunnu.

Film ise on Aleksei Tolstoi pealt maha viksitud. Tema "Nelja liit" on jutustus, kus kurjamid lasevad Kuu õhku, et siis tekkinud kaosest profiiti lõigata. Sotsialistist Tolstoi puhul lõpeb kõik maailmarevolutsiooni ja üleüldise õnnega. Kapitalistlik Hollywood jätab otsa lahti - ma ei saanudki aru, mis tollest Kuust lõpuks sai - ilmselt tuleb järg ära oodata.

Iida jälgis vist enam-vähem. Suur osa jääb talle paratamatult arusaamatuks. Ta ei saa ju teada, mismoodi toimub investeerimispangandus, miks on ühel tegelasel sarvedega soeng või kes olid vennad Lehmanid (jah, panin ise tähele, ei lugend imdb-st). Eks siukestel filmidel ongi arvestatud, et ka vanematele jääks midagi märkamiseks. Aga action talle meeldis, 3D meeldis, oli lõbus ja hirmus ja põnev.

Alo nupukused

Kati aitab Alo riidesse, et ma saaks ta'ga Allari paati vaatama minna.
A: Aga äkki on seal igav?
K: Alo!!! Kas issi on sind iialgi varem viinud kuhugi, kus oleks igav???
A: Jah! Lasteaeda!

Seletan lastele, et inimene on loomade valitseja, kuna on kaval ja kasutab tööriistu. Noh, näiteks, vibu ja nuia. Et kui oskad loomale nuiga piki kuppu virutada, siis pole kihvu ja küüniseid nagu vajagi.
Iida: ma tean, mis on nui. Selline vars ja ümmargune kera ja teravad ogad!
Alo: Issi, ma näitan sulle,  mis on nui!
Iida nuia-pilt on selgelt pärit tuntud lauamängust, aga kust võtab Alo meie kodus nuia? Pesapalli me ei mängi.
Hetke pärast on Alo tagasi - pudrunuiaga.

Õhtune uinumine.
Alo palub unelaulu: Issi, ma tahan kahte laulu. Mõmmi laulu, ja "Sepapoisid", kaanolis. Mina alustan.
Ma: Milles?
A: Kaanolis... kaanelis... Kaamelis!
Iida : Alo, mis kaamelis, seda pole olemas!
A: On, on küll, kaamel on küll olemas! Selline suur asi, millega saab pilte teha!

Vennad

Vennad, 30. oktoobril.
Iida tehtud pilt.

Mudilaskooris

Iida käibki meil nüüd kooris.

Hea, et käib. Ta on selgelt musikaalsem kui mina. Viisijupid, mida mina raskeks pähkliks pean, laulab tema lihtsalt ära. Jätab meelde ka. Sõnad - samamoodi. Lihtsalt jäävad pähe ja kõik!

Mina omalt poolt proovin tema koori-laulud arvutisse tippida. Arvuti piiksub need siis tagasi. Nii saan minagi viisist aimu - noodist ma ju ei laula (ehkki midagi ma jagan kah, noodist on mul abi küll) ja ühtegi pilli ka ei mängi. Aga arvutisse tippimine käib mul üsna kähku. Ka Iidale meeldib arvutile kaasa laulda.

Laulud ise aga lähevad iga nädalaga keerulisemaks. Viimases (Nexuse-Merka jõuluteemaline lastelaul) oli näiteks kaks taktimõõdu vahetust. Mitte miskit hullu, üheks taktiks läheb 4/4 pealt 2/4 peale, aga siiski. Ja üldse on minu arust keerukas laul. Aga Iida õppis naksti ära.

Samas kooris käivad ka pinginaaber I ja sõbranna-naabrinna R. Kolmekesi lähevad, kahekesi tulevad.

Kontsert on neil 5. detsembril Mustpeade majas.

Lumi!!!

Alot aeda viies tegime aia õuel pausi. Rullisin väikese palli. Memme tegemiseks polnud kahjuks aega.

Iidat koori (sic) viies tegime kooli (sic) õuel lumepausi. Utsitasin Iida + I + R poistega sõda pidama. I&I ei võtt suuremat vedu. R aga asus kohe poissa taga ajama ja tõmbas sellega mitu peotäit külma, valget tähelepanu ka ujedamatele suguõdedele.

I&A seisukoht talve alguse küsimuses on lihtne, ühine ja kindel.
Saaks vaid kelgutama!

Ove pea 0.5

Saab kohe pooleseks.
Käis arstil ja sai kiita. Kehaline areng on OK. Liigi keskmisest muidugi maas (2 kuud trakse ju), aga muidu väga hea.

Õpib usinasti
- sööma. (kartulipuder ja pudelipiim)
- roomama. (no ei rooma, aga teeb juurdeviivaid harjutusi.)
- anatoomiat. (uurib oma käsi ja jalgu)
- riietuma. (lahti, alustades sokkidest)
- möirgama. (Kati kutsub teda väikeseks draakoniks.)
- hammustama. (seesama.)

Siputab jalgadega mis hirmus. Nagu liputaks saba!
Magab vähem kui varem.
On hästi uudishimulik.
Jälgib inimeste tegevusi.

On ärgates niiiii rõõmus uue päeva üle!
Meeldib väga kõigile!

Kaks päeva kodus ja kinos

K käis Aloga kinos "Findust" vaatamas. Film oli haltuura, aga mis Alol sest - ta on F&P suur fänn ja seega sobis. Olulisem kui film oli aga kino ise. Alo seletas õhtuni välja, kuidas kinos on pime, näeb filme ja toolidel on - kas usute - topsihoidjad!!!

Elutoa seinal on meil Iida tehtud pilt - illustratsioon raamatule "Max ja Metsakollid".
Nüüd laenasin Mardil filmi. Oli hea. Emotsionaalne. Ilus. Mitte liiga pikk. Mitme moraaliga. Kuna inglite keeles, siis vaatasime koos, tegin sünkroonseletust. Ja päev otsa proovisin laste soovidele vastata "jah kallis". Ei ole neil vaja kodust põgeneda.

Õhtul vaatasime ülejäänd perega teist korda üle. Alo sai sellest inspiratsiooni:
- ma tahan ka kodust ära põgeneda!
- aga mitte öösel, öösel on pime ja ma ei julge. päeval.
- ja mitte üksi, vaid issiga. Sinuga, issi!

Isadepäev oli ka. Käisin Alo aia-aktusel. Ta tõesti isegi laulis natukene! Sain nii A kui I käest omatehtud lipsu. I vist soovis mulle täiesti siiralt head päeva. Kati tegi pidulikult kala ja oli üldse armas.

Pagarilastele saia

Kutsusume naabrid külla. 5 last vanuses 1-7. Lisaks kaks kohvikupidajannast lapsevanemat.

Õhtu sisuks pidi olema pirukate tegemine. Kati retsept, millega saavad hakkama ka kolmeaastased, on: lehttaignast kolmnurksed tükid, riivjuustu peale, rulli ja ahju. Kuna naabrid tõid õunu, siis tegime magusaid rulle ka, õuna-kaneeli-suhkruseguga.

Tegelikkus nägi välja nii, et pagarilapsed veetsid aega I&A toas mängides, tainast rullisid - lõikasid - keerasid ainult meie kaks suuremat. Sõid aga muidugi kõik :)


Alo rullib. Kogu tegevus käis otse köögilaual.


Iida lõikab ja täidab


Alo kaunistab. Osa seemneid optimeeritakse otse põske


Valmis pirukad. See on vaid osa neist, mis pärast pidu üle jäid.

Nukker dialoog

A., nutusel häälel teisest toast:
Isssiiiiiiii! Mul on pissiiihädaaaaaaaaa!
Mina, üle ukse:
Mine siis pissile, või mis?
A., veel nutusemalt:
Issi, aga ma ei viiiiiiiitssiiiiiiiiiiii!

Uisuhooaeg avatud

T sünna oli tavapäraselt Premia jäähallis.
Saime jala väga valgeks.
Iida on julgeks läinud ja tasakaal on ka parem.
Päriselt uisutada ta veel ei oska. Aga ta ei karda enam kukkuda. Tegime koos, käest kinni, palju-palju ringe. Ja üsna kiirelt. Üksi sõitis ka, mitte palju, aga siiski.

Aasta või kahe taguse jäähallis nutta tihkuva lapsega on vahe... üüratu.
(Normaalne muidugi, aga ikka on hea meel, eks!!!)

Lõburohke nädalavahetus

Laupäev:
Iida käis sõbranna sünnal.
Pühapäev:
Iida käis sõbranna sünnal.
Meil omal käis laupäev külas SSK, nii et me ei viitsind lapsi enne magama panna kui pärast keskööd.

Külalistest. Alo on hakanud kartma külalisi üldiselt ja meeskülalisi eriti. Paaniliselt. Ta põgeneb hirmust niutsudes oma tuppa, voodisse, teki alla, ja on krampilikult mures, et mõni külaline näeb teda.
Veenmine "see on su oma kodu ja need on kõik head inimesed ja vot selle onu/tädi süles oled sa väiksena terve õhtu istunud ja" ei aita. Aitab see, kui isoleerida lapsed oma tuppa (või kahte) ja lasta neil seal mängida. Seal on neil siis hea ja hääle järgi üsna lõbus. Öö hakuks oli Alo niikaugel, et tädi L võis ta'ga samal diivanil istuda ja raamatut lugeda. Aga näiteks jäätist sööma ta meiega ei tulnud.

Koos mängimisest. Lapsed ärkavad nädalavahede hommikuti kohati meist varem. Ja jäävad vaikselt oma korteripoolde mängima. Vaikselt, et meid mitte segada. Vanematel on ärgates alati mingid tüütud plaanid, nagu "pesema" "hommikusöök" "kooli". Parem on vaikselt nahistades neid mitte segada, eks :)

Pildi peal tasub tähele panna veel:
- odavaid vene plastiliine. meie arvates parimad. play-dough ei saa lähedalegi.
- karpi kirjaga "viking".
- et Iida kannab ka uneriietega (s.t. öösel & magades) käekella.
- laste asendit: Alo toolil, Iida tugitoolis. aasta tagasi oli positsioon vastupidine.
- et Alol on kaisupadi endiselt igal pool kaasas.

Nagu võilill, pilv või rakett

I mudilaskoor õpib täies tempos jõululaule.

Meil on aga küsimus - kuidas selgitada lapsele laulude tekste? Teaduslikust ateismist oleme ammu loobunud. Kuidas sa ütled, et Jumalat ei ole, kui kooris ju lauldakse ja sõbranna kõik lihtsate sõnadega (ja väga täpselt) ära seletab?

Laule ja sõnu aga kuuleb ka A.
Kel olid täna meile sellised küsimused:
- kas Kristus sündis hiljuti?
- kas ta on siis beebi?
- kui ei, siis kas ta käib Iida koolis?
- kas tuul puhus ta taevasse? nagu pilve või võilille-seemne?
- või ta hüppas maja katuselt ise?