Poistel kikud korras!

Järgmine kontroll - talvel.
Noorhärrad käitusid arstil hiilgavalt.
Eriti O, kes on võõrastega jutukas ja lobises lahkelt kõigist.
Tasuks, nagu alati, karamellkommid ooteruumi vaagna pealt.

Tõesti-tõesti, nendega on lust kõikjal käia.
Näiteks, mida teevad (värskelt) 5a ja 8a lapsed hambaarsti ooteruumis?
Pabistavad?
Nutavad?
Tahavad koju?
Ei!
-
Üks loeb ajakirja "Imeline maailm".
Teine sirvib TM-i.

Salati Matt

... on tubli mees,
arvas Alo,
ja ma ausalt ei saa aru,
kas ta on tõsine ja saigi valesti aru või lihtsalt narrib mind. 

Lorilaule ja lasteluulet

Kui Kati kannab hoolt laste muusikahariduse klassikalisema poole eest, siis rahvalikum osa jääb mulle.
Tänaõhtune unelaulu-kontsert, peaosas mina, kohati kaasa laulmas ka Iida,
kava:
- Kui heeringas elas kuival maal
- Hakkame, mehed, minema
- Et oleks rahu ja veidi päikest
- Mats alati on tubli mees
- Täna me liigume...
ja publiku nõudmisel uuesti:
- Heeringas!!!

Nutiriist teeb kontserdi kergeks. Laulude viise ma ju tean, ainult sõnad pole meeles. Laulud.ee vms ette ja läks!

Lisaks muusikale loeme me õhtuti ka luulet.
Üleeile: "Vaikivad trollid"
Eile: "Kuhu need värvid jäävad"
Lastele meeldib!
Rütmiline luulekeel ühtaegu uinutab ja - ma loodan - rikastab laste kõnet.

Naabriplika

Alol on tekkinud silmarõõm - sümpaatne tütarlaps naabermajast.
Kui varem pole ta meil eriline õueskäija olnud, siis viimased päevad on poole ööni õues kiige ümber kudrutatud.
Ka homseks on deit kokku lepitud - ollakse kell pool kümme õues.
Ma küll kahtlen meie noormehe suutlikkuses nii vara kohtingule jõuda, a no eks näis!

Jaaniõhtu / jaanipäev

Suvi on täies hoos ja kogu aeg toimub. Hiiumaa jazzilt koju jõudes viisime Iida rongile ja saatsime Lõuna-Eestisse seiklema. Kati läks samal! õhtul! Hüpassaarele! kontserdile. Meie poistega kosusime öö kodus ja läksime järgmiseks õhtuks sõprade poole jaanitulele.

A&O on imehead reisikaaslased. Kohati kipuvad omavahel tülitsema, aga seda pole palju ja see on tõesti ka ainus häda. Uues kohas kodunevad nad välkkiirelt. Leiavad ja leiutavad endale kõikjal tegemist. On julged ja autonoomsed - ei ripu mul seelikusabas, vaid müttavad ise ringi. Ka jaanikul oli nendega käia puhas rõõm.

Kutid:
- viskasid nooli (märkalaua suunas, aga tabades ka kõike muud)
- mürasid batuudil tundide kaupa
- sõitsid rattaga. Eriti Ove, uhke oma värske oskuse üle
- toksid naelu laudadesse - väga poistepärane!
- mängisid tööriistadega. mutrivõtmete komplekt padrunite ja pikendustega == rõõm pikaks ajaks!
- laamendasid lõkkega
- lennutasid lohet

Lohega on nii, et meie kahenööriline on liiga keerukas. Mina saan sellega hädavaevalt hakkama ja siis ka vaid lühikeseks ajaks. Varem või hiljem kaotab ta tuule alt ja tuleb keerutades alla. Vähemalt õppisin ma teda korralikult õhku saama. Püüame teinekord ühtlasema tuulega uuesti?

Kohalike plikadega eriti sõbraks ei saadud, a mis sest, teine kord.

Magasime telgis. Poistele meeldib. Ja mulle meeldib, et poistele meeldib.

(Ah ja vihm. Tallinnas olla jaaniõhtul sadanud. "Meil" Läänemaal lakkas sadu siis, kui meie autost välja astusime. Õhtu oli suuremalt jaolt kuiv, öösel sadas, järgmine päev jälle kuiv ja päiksega.)

Aitäh sõpradele kutsumast!

Sõru Jazz

Estonian Voices võttis esimestest helidest külmajudinad ihule.
Nagu Kati ütles: kõik, mis nad teevad, on hea ja võib pimesi kohale tormata.

Kadri Voorand on jube eputrilla, aga õnneks on teised EV naishääled kah. Nii oli (vähemalt daamide) kamp kenasti tasakaalus. Visuaalis siis; kõla on neil nkn imeline. Ja hääle poolest meeldib mulle kõige rohkem hoopis Mirjam. Mis mõttes on nende "Ja jahtund süda jäta ilmale" Youtubes vaid 9000 vaatamist?!?!

Saime endale isegi istekoha. Tõsi, selleks tuli oma pingiga saali ilmuda.

(Aga miks me sellest laste blogis kirjutan? Sest Kati taris Hiiumaale kontserdile ka lapsed. E.V. "Ole hea" plaat on meil kodus sada korda ära kuulatud ja meeldib kõigile. Koos MariKalkuni ja VoxClamantisega on see selgelt pere lemmik. Ja lemmikuid tuleb ju näha ka muudmoodi kui konservina!

A&O muljed ei olnud just ülearu positiivsed. Aga: nad kuulasid pika kontserdi nunnult ära ja ei teinud piiksugi ja kindlasti ei seganud oma kohaloluga kedagi teist.)

Ove rattal

Täna oli see kaunis päev, kus meie pesamuna hakkas päriselt rattaga sõitma. Ukerdasime Russalka juures, mina tahtsin kellelegi helistada v miskit, ei pöörand lapsele tähelepanu ja ühel hetkel oli ta ise sadulas ja sõitis. Siis proovis veel ja veel ja muudkui tuligi välja.

Väga hea! Seni pidin ma jalgsi kõrval käima, sest liikuma hakkamisel pidin ma ise aitama. Aga see muutus kurnavaks, poiss sõidab üsna kiiresti. Nüüd saan ise ka ratta võtta.

Ove ratas on seesama raske rauast kolakas, mille ma HE Pirita poest kunagi Iidale ostsime. See oli täpselt kaheksa aastat tagasi - 19. juuni 2007. Tagantjärele tarkusena tean, et ratas oli Iidale siis liiga suur, Iida hakkas alles neli saama, aga ratas on paras ligiviiesele.

Ove ratta-küpsus on tulnud väga valutult. Jooksukalt otse kaherattalisele, ilma "abikateta". Me ei ole tagant sundinud. Eelmisel aastal laps ei tahtnud jalgratast - ehkki tal oli siis veel väiksem ja talle täitsa paras ratas - mis siis ikka, ma ei käinud peale. Nüüd sellel kevadel äkki hakkas tahtma ja ennäe! sõidabki.

Aegviidu ja Nikerjärve matkake

Ma vist ei kirjutanud siia, et mai algul käisime lastega Aegviidus. Sinna viis meid Teeme Ära talg, kus lapsed vapralt osalesid ja tasuks poole-hinnaga-rongipileti loa said. (Raudteel on mingi Kangelaste programm selle jaoks.)

Trammiga Baltasse ja sealt rongile. Hea otsus - Ülemistelt poleks enam istuma saanud.

Aegviidus läbisime Nikerjärve matkaraja. Mis ei ole just eriti põnev. Ehkki kevadine õrn-roheline mets on imeilus.
Tagasi tulles nägime aga põtra! Otse Aegviidu külje all! Lapsed nägid kah. Põnev!
Ja karu jälge nägime vist kah.
Ja rästikut.

Suvi - tehtud!

Eelmisel laupäeval oli soe ilm. Ma ei hakanud riske võtma, laadisin tited pärast hommikusööki autole ja kihutasin randa. Vaadates selle nädala ilma - külm ja sajab - õige otsus! Tont teab kas näebki enam päikest.

Lapsed mürasid liivas ja mürasid vees ja olid väga rahul. Rand oli suht tühi ja vees olid meie lapsed ainsana. Pingviinihakatised!

Lisaks jõudsime sel päeval veel Ovega rattaga sõitma, Politseiparki ronima, tegime Aloga multifilmi ja käisime mõlema poisiga rulatamas.

Kuna ma rannas pilti ei teinud, siis siin teile ühed Sõrves kasvavad lillekesed.

Vox Clamantis Kreegi päevadel

Kati kirjutab FBs:
"Kuidas sattuda oma aasta parimale kontserdile? Tuleb jälgida garantiisid, mida sulle vihjamisi antakse. Ükskõik, mida laulab Vox Clamantis, niikuinii on hea. (Isegi kui nad on ette võtnud Cyrillus Kreegi.) Ükskõik, mida korraldab Nargenfestival, tasub kohale minna. (Tingimusel, et see on kontsert, mitte teatrietendus.) Ja nii ma sõitsingi täna sinna Haapsallu Kreegi päevade kontserdile, kus Vox Clamantis laulis Kreegi korjatud ja seatud Lääne-Eesti vaimulikke rahvaviise ja suutis viimased viia täiesti uuele levelile, tekitada seosed gregoriaani esteetikaga, nii et meie noor ja õhuke helilooming saavutas -- naksti -- tuhandeaastase sügavuse. (--Mis tal niikuinii on, aga me alati ei tea seda.) Sekka vahepaladena improvisatsioonid eesti kanneldel ja rootsi nyckelharpal, mis aina tugevdasid niigi tugevat kohatunnet. Ausalt -- minu parim kontsert aastal 2015!"

Miks ma Facebooki blogisse ümber kirjutan? A sellepärast, et Kati võttis me tütrekese ka kaasa. Ja tallegi meeldis. Ma ei tea, kuidas tal gregoriaani esteetika tajumisega on, aga kui ei õpeta, siis ei õpi, eks?

Alo pidu

Alo sünna on pärast jaanipäeva, aga siis on linn sõpradest tühi. Nii pidasime peo ära juba täna. TTU muuseumis. Umbes kümme külalist, sealhulgas ka üks noor daam.

Kui esimesed paar jõmmi kohale jõudsid, hakkas mul aga hirm. Mitte sünnipäeva, vaid muuseumi pärast. Mis sest pärast sihukese kamba üle käimist alles jääb?!? Ma olin selgelt alahinnanud noormeeste müravajadust ja kõva hääle tegemise oskust. Muuseumi kodukal olevad nunnud "kõik meisterdavad" pildid on ilmselgelt minusuguste, khm, optimistide püüdmiseks lavastatud... Ja 10+ poisslast puhtast betoonist kõlakojas 3 tundi järjest on täiskasvanu kõrvadele ränk.

Eeskava sai selline:
- tutvumine ekspositsiooniga. (s.t. kutid püüdsid kõik nupud läbi vajutada ja interaktiivsed vidinad kokku jooksutada)
- "kes on kes" ring prl R juhendusel
- tutvumine energeetika ekspositsiooniga prl R juhendusel
- tutvumine toidunäituse ekspositsiooniga prl R juhendusel
- kaleidoskoopide valmistamine prl R juhendusel
- trall ja tagaajamine

Vahele veel pirukad (aitäh Tiiule!) ja lõppu tort (aitäh Katile!).

"Trall ja tagajamine" tähendas, et poolvalmis kaleidoskoopide torud võeti kasutusele mingiks sõja ja kulli vahelpealseks mänguks. Me olime seks ajaks korra hoidmisest loobunud, hoidsime end lastel jalust ja lõpetasime nende eest vaatetorusid. Üllataval kombel ja hullust kärast hoolimata jäi suurem osa näitusest püsti.

Hilisem rahulolu-küsitlus "mis sulle kõige rohkem meeldis?" andis aga teada:
- mulle meeldis kõige rohkem kullimäng!
- mulle meeldisid mootorid!
- mulle haisude nuusutamine!
- mulle kaleidoskoopide tegemine!
Seega sai igaüks midagi ja igal tegevusel oli oma fänn. Tore!
Ja ekstra tänusõnad preilile, kes meie kärava kamba ära kannatas!

Lapsed jäid vist rahule. Aga muuseumis käime edaspidi siiski väiksema koosseisuga. Järgmise sünnipäeva peame tühjal väljal, anname poistele kaikad kätte ja las peavad sõda või lõugavad üksteise rõõmuks.

 Lapsed mõtlevad tehnika-teemalisi sõnu välja

Nuusutajate kool

Kaleidoskoopla

 Domineerisid mänguteemalised illustratsioonid

 Kaleidoskoobid püssideks

1 plikajõud

 Pisike plahvatus torti ei riku

Valguslahendus meeldis poistele väga!

Ruutaasta ja kuupnädal

Sõitsime Aloga autoga ja otsustasime raadio kuulamise asemel omavahel vestelda.

Alustas Alo, küsimusega "kas kõik asjad kukuvad sama kiiresti?"

Lõpetasime, kui olime jõudnud kiirenduse muutumise mõõtühikuteni. Kui kiirendust saab mõõta pikkusühikutes ajaühiku ruudu kohta (kontinentide kiirendus on mm / ruutaastas), siis kiirenduse muutumise väljendamiseks on aeg vaja kuupi võtta. Kuupsekund, kuupnädal, kuupsajand. Sellepeale teatas Alo, et tal on nüüd mõistus piisavalt sassis ja aitab küll.