Käisime aastavahetusel Vilniuses ja oli väga tore.
Užupises müramas
Oleme mitu aastavahetust järjest käinud Lõuna-Euroopa linnareisil: Istanbul, Lissabon, Barcelona. Aga sel aastal ei tulnud välja. Lapsed nõudsid "Eesti jõule" ja Katil polnud puhkust.
Kuid talvine koolivaheaeg on nii pikk, kaks nädalat, et seda vaid kodus istuda - ka ei taha. Muidugi võiks vaid Eestis ringi trallida. Aga pime, rõske, vihmane ilm ei inspireeri üldseee. No misasja sa teed Haanjas või Häädemeestel või mistahes maakohas sihuksel ajal. Tahaks ikka suurt linna! Ka paar päeva piisaks.
Tallinnast korraks välismaal käia on aga jube keeruline. Piilusin nt Budapesti - huvitav linn, lähedal, lõuamaine, LOT viib odavalt kohale. Aga lendamiseks võta terve ööpäev!!!
Niisiis sõitsime autoga Vilniusse.
Teise riigi pealinn, meile nii lähedal, aga mida me sellest või Leedust teame?
Eksju!
Kolme risti mäel
Omaette töö oli Alo kaasa rääkimine. Noorhärral oli tõsine soov seekord koju jääda. Aga pärast mõnda pikemat kõnelust teemal "miks me üldse reisime?" mõtles ta ümber.
Ja reisime siis selleks, et:
1) olla perega koos kodust eemal, nii et kõik jooksvad tööd ja mured on eemal ning on aega puhtalt üksteise jaoks,
2) õppida ümbritseva maailma kohta midagi uut,
3) et nii lastel kui suurtel oleks huvitav.
Reisides hakkavad lastel tööle mingid uued meeled ja mõtted. Linnareisil hakkab neil lisaks igav ja see lööb varsti fantaasia käima. Ka seekord tahtsid poisid kõige rohkem hoopis üürikodus olla ja omavahel mängida, mängida, mängida!
Alo oli pärast kaasatulemisega väga rahul ja ses mõttes läks küll kümnesse.
Ajutise kodu saime endale AirBnb kaudu. See ei läinud kuigi ladusalt - paar päeva enne aastavahetust majutust otsida on keeruline ja kallis. Aga no saime. Kilomeeter Nerise jõest põhjas, kesklinnast parasjagu eemal. Linna ja koju jalutades said lapsed end välja joosta & mürgeldada.
Kohal olime sisuliselt kaks päeva: 31. detsembri ja 1. jaanuari.
Midagi erilist me ei teinud.
Käisime lihtsalt linna peal ringi, lapsed sabas.
Kui neil igav hakkas, astusime kõrtsi, kohvikusse või jäätisepoodi.
Ägedaid muuseume või lastepäraseid atraktsioone Vilnius ei paku (või me ei teanud), aga kaheks päevaks jätkub linnast endast ka.
Aastalõpu kontsert
Kus käisime:
-
Vanalinn. Vilniuse oma on uuem, uhkem, laialivalguvam kui Tallinna oma. Kirikuid on rohkem ja liiklust on eriti palju rohkem.
-
Užupis, pmst Vilniuse Kalamaja. Endine juudi geto. Vanalinnast üle Vilno jõe. Väga mõnus kant!!!
- Püha Franciscuse kirikusse. (Internet eitab selle olemasolu.) Seal toimus vana-aasta puhul tasuta kontsert. Kõigepealt nägime selle proovi. Siis trügis Kati ikka päris-kontserdile kah ja meie läksime talle lõpuks järele. Kirik on suur ja pidulik. Kontsert oli kitšikas ja võimsa valgusmänguga. Kirikus oli, kujutage ette, eesel! Lisaks oli seal jõulu-stseenide näitus.
-
Püha Anna kirikus. See on nunnu padubarokne kiriku-raasuke P.F. kiriku väravas.
-
Kolme Risti Mäel. Hea ronimine oli! Tasuks vaade kogu linnale. Tagasi läksime mudast-mägist rada pidi Užupisse. Oli hea saada linnakivilt ära ootamatult looduslikku keskkonda. Kujutage ette, et Toompea asemel on võsarikas Vällamägi.
Muidugi nägime ka Nerise ja Vilno jõgesid, Gediminase torni (aga kogu selle mägi oli suletud), katedraali ja selle väljakut ja kellatorni ja jõuluturgu, Pilise ja Gediminase peatänavaid, raekoja platsi, tohutult muid kirikuid.
Katedraali platsil
Vana-aasta öö käis nii, et Kati ja Iida olid kodus - neile ei meeldi kära, rahvas ega kontrollimatu tulevärk. Meie poistega läksime kesklinna silla peale ilutulestikku vaatama. See oli täielik kaos. Paugutamine algas varaõhtul ja kestis raugelt 1. jaanuari lõunani. Kesköö kulminatsioon oli päris metsik. Tulistati igalt poolt, pmst ka rahva seest. Ove vahepeal kartis, sest kaos oli korralik, osad pommid lõhkesid kusagil rahva seas ja isegi minul oli kõhe.
Tagasiteel koju (ikka see kilomeeter sillalt) said poisid kätte mitu head, uut pokemoni. Aastavahetus ruulib!!!
Suletud kindluse mägi
Lapsed olid tublid. Kõndisid meiega ühest kirikust teise leplikult ja rõõmsalt. Linnas on rohkelt mänguväljakuid, nii et
vahelduseks sai neil mürada. Süüa saab Vilniuses hästi ja odavalt. Me püüdsime neile ka linna ja Leedu riigi ajaloost rääkida - see on Eesti omaga võrreldes keeruline ja verine. Ei tea, palju sest külge jäi. Midagi ikka!
Ilm oli muide külmem ja tuulisem kui Eestis samal ajal. Sadas, null kraadi ja avaras Vilniuses saab tuul su kergemini kätte kui Tallinnast. Aga päev oli märksa pikem. Ikkagi lõunamaa!
Fire Place hipsteri-kohvikus hommikukakaod nautimas
AirBnB host kirjutas meile pärast arvustuse - "kolme lapsega pere, kelle lahkudes oli kodu rohkem korras kui enne." :)
Iida, 6. august 2003