Murdvargad Kadriorus

Meie Kadrioru kodu külastasid täna MURDVARGAD. Kati märkas juba pool tundi varem "kahtlasi seljakottidega tüüpe" ringi hiilimas - ütle veel, et pätti ei tunne tänaval käitumisest ära! Vargad murdsid ukse maha, aga esikus mängivad Iida & Kenneth ning Kaidi peletasid nad vapralt minema. Kutsusin POLITSEI, andsime mitmesuguseid tunnistusi, CSI-stiilis mitmemeheline tiim müttas koridoris pool tundi; uks on siiani halli näpujälje-võtmise pulbrit täis. Kui me oleks näinud, mis suunas pätid jooksid, oleks ka koerad kohe järele saadetud. Tekkis soe ja kuiv "minu riik kaitseb mind" tunne.

Kadrioru korterite välisuksed on kahe poolega ja avanevad sissepoole. Turvalukkudest ja riividest hoolimata on nad umbes sama vargakindlad kui kartong. Ainus kaitse on korralik koridori välisuks... mida meil ei ole :(

Nõudev kõneviis

Iida kasutab oma soovide väljendamiseks täiskasvanute keeruka paluva-käskiva keele asemel lihtsat tulevikku. "Issi tõuseb püsti", "Telekas läheb kinni", "Emme läheb poodi" (see siis tähendab, et emmest on selleks korraks villand ja ta peaks kodust mõneks ajaks lahkuma).

Soovimise jaoks on Iidal viise muidugi veel:
- tavaline "tahan", tihtipeale vormis "tahad" ja lause lõpus: "Iida tekki peale tahad", "Veel hops-hops tahad" (hops-hops on kätest-kinni hüppamine).
- "ei taha" koos mingi asja või nähtuse või häälitsusega: "Iida ei taha piima", "ei taha voodisse", "Ei taha viuhh-viuhh".
- "ei taha" koos tavalise jutustava lausega: "Ei taha vanaema läheb homme Tartusse", "Ei taha issi paneb teleka kinni". See on siis lühend "ei taha, et" lausest. Ebasoovitud lause võib olla kuitahes pikk.
- Varese moodi KRÄÄKS!!! kostab siis, kui mingi asi ei meeldi ja tuleb kohe lõpetada.

Siis püüdsime Iidale sõna "palun" õpetada. Korraks isegi nagu õnnestus, aga siis jõudsime hoopis lauseni "Issi tõuseb püsti, NÜÜD!" Seepeale pahvatasime naerma ja viisakuse-koolitus sai läbi.

Kahe nädala pärast: Mina läksin viieks päevaks Prantsusmaale ja tagasi tulles oli Iidal "palun" selge: "Issi, palun tule Iida juurde". Sümpaatne!

issi sülle!!! tekki peale!!!

Iida ajab juba teist nädalat järjest vastikut "ei taha voodisse!" jonni. Voodisse pannes nutab ja nõuab "issi sülle" nii ahastamapanevalt, et - tulebki sülle, Süles soovib lisaks "tekki peale" ja seejärel rahuneb - aga magama ei jää. Mõnuleb, silmad lahti, ja lobiseb midagi, ehkki ise peaks juba ammu üleväsimusest poolsurnud olema. Mõistlikud uinutamise meetodid - rääkimine, lugemine, laulmine, telekas, muusika, lutipudel, absoluutselt_mittemillegi_tegemine - ei mõju. Lõpuks väsib muidugi ära ja kustub, aga see võtab aega. Täna istus Kati lapsega poolteist tundi tugitoolis, eile istusin mina... Brrr!!!! Kui see kärmelt üle ei lähe, siis hakkame radikaalseid meetodeid proovima.

Jane sünna ja lilla vildikas

Hoolimata Iida segipöörand ajakavast - ta jäi eile tudule öösel kell KOLM ja ärkas lõunaunest päeval kell SEITSE, ehk eilse suveaja järgi kell NELI ja KAHEKSA - jõuame Jane sünnipäevale. Iida leiab kohalike tatikate lilla VILDIKA ja sodib sellega täis: lastetoa vaiba, oma rohelise pidukleidi, rohelise pidusärgi, rohelisetriibulised sukad, oma käed. Eriti need viimased!!! Lohutame end, et ehk kooli minekuks kuluvad puhtaks. Ma olen Mattiase & Tobiase pliiatsikarbi sisu varemgi ohtlikuks pidanud, seekord sai hirm siis tõeks. Muidu oli tore sünnipäev, suur aitäh Janele :)))

Järgmisel hommikul: Iida otsib kohe pärast ärkamist üles oma KINDAD ning hoiab neid miskipärast kiivalt käes. Häbeneb...?

Paar päeva hiljem: Tegelikult tuli värv pesus maha.