Iida Alo Ove

Täisteenus-öölapsehoid

Saadan lapse 21:45 kodust välja
Saan järgmisel hommikul 9:30 kätte
Vahepeal on laps viidud katusekinno, pandud magama, antud hommikusööki.
Mugav elu, eksju!

Lasteaiust

Ove, 3a3k, kodus:
Issi, ma ei taha Alo lasteaeda.
Sest seal kõik kogu aeg käsevad, et tee seda! tee seda! tee seda!

Issi, ma ei taha sellist lasteaeda!

Tsitaat peaks olema täpne - kirjutasin selle kohe üles. Aga intonatsiooni ma siin edasi anda ei oska. Igatahes tuli täna keset õhtut selline pahvatus. Meie kolmene on nördinud, ja arvab, et lasteaeda peaks kas muutma või vahetama.

Noh, muutmise koha pealt olen ma nõus. Eile oli aias 24 last vanuses 3-6. Nendega on õues kaasas ÜKS õpetaja. See tähendab, et õpsil ongi aega lapsi käskida-keelata, mingit muud suhtlust ei jõua. Olete proovinud väikelapsega õues käia? Kahega? Kolmega? Neljaga? Ei? Aga seal on NELI, JA SIIS VEEL KAKSKÜMMEND.

Ja küll oleks ilus, kui õpetajal oleks aega lastele rääkida suvest, ja sügisest, ja vaadata puulehtede mustrit ja päevast päeva pikenevaid varje ja puuoksale laskunud linde ja puu all ronivaid putukaid. Aga selgelt ei ole. Nii et lapsed - kõik 24 - peavad mängima-suhtlema omavahel, ja tähelepanu saab see, kel nina kõige verisem või kes teeb hetkel kõige suuremat lollust.

Üllatab aga see, et õpetajatel on aega lapsi siiski kuulata. Mitmel päeval on tuldud me juurde jutuga, et üks poiss või teine pidas õpetajaga maha sisuka vestluse.

Küllap teevad aiad ja töötajad etteantud võimaluste juures nii palju kui saab. Aga neid võimalusi on vähe. Lapsi õpetaja kohta palju, palka vähe, võimalusi midagi muuta eriti vähe.

====

Loen Koidula uue lasteaia kaklust. Aed - iseenesest hea. Aeda on vaja. Ja tingimused on head: maja, rahulik ümbrus, ümber palju ruumi. Aga kas peab tegema KUUE rühmaga aia? 140 last ühes majas, üle saja auto igal hommikul sinna-parkima-ära, ja need autod tulevad, sest lähim trammipeatus on üle 600m - tundub liiast. Ehk saaks kuidagi väiksemalt hakkama...

"Mina tahan nii, nagu mina tahan!"

, teatab 3a psühhoterrorist oma suurele vennale vaidlust üldsemittesallival moel.
Ja kuna suur vend IKKA VEEL ei teinud "nii nagu mina tahan", siis kordas oma soove pmst röökides.

Meie armas mumm on tõeline jonnipurakas. Ta on me lastest kõige jäärapäisem, kõige tugevam enese kehtestaja ja (oma vanuse kohta) kõige osavam vaidleja. Igasugu asjades on tal oma seisukoht, ta kaitseb seda ägedalt ja üldiselt on väga raske teda ümber veenda.

Küll aga saab tema nõudmisi ära kasutada.
"Alo, sa pead mulle veemaailma tegema", nõuab Ove venna käest. Ähvardavalt - et kui ei tee, siis ma alles... Alo lahendab olukorra sujuvalt ja kenasti. Pressib Ovelt välja mingi talle vajaliku lubaduse, täidab "veemaailma" dušist uue veega, ja kõik on rahul.

Nõmmel

Käisin pisemate jõmpsikatega Nõmme krokodilli kaemas.

Ove mängib mu'ga "pildista mind siis, kui mind pole näha" mängu:

Alo turnib krokodilli (võimiselukasseeongi) turjal:

Homme tuleb Kati!

Nõmme seikluspargis

Iida - kaks esimest rada.
Sõps - sama. 
Alo - titerada - mitumitu korda ja üsna korrektselt.
Päeva tegija oli aga kolmene Ea.

Pärast said plikad basseinis sulistada. Poisid ka. Alo suples ettevaatlikult, aga pikalt. Ove käis suht kohe käpuli vette ja pärast seda püsis ainult väljas. Aga tallegi kokkuvõttes meeldis.

Ove - lasteaeda


Tekitasime lasteaias väikse segaduse, viies ühe lapse asemel kaks samasugust.

Ove sai kapi - sama, mis kunagi Iidal ja hiljem Alol.
Püüdis minna suurema rühma ruumi, kuna mäletas, et seal lahedamad lelud. Kui sinna ei lastud (sest rühmad alles väikemate juures koos), tuli kohe esimene moss sisse - ma pole siin veel kaht minutitki olnud, kui juba hakkavad käsutama!

Aga siis lehvitas meile tagantkäe, ütles viisakalt "head aega!" ja sellega oli lasteaiaga harjutamise periood tänaseks läbi.

Lapsed maal

Iida + sõps + Alo Purtses.
Marjad!
Meri!
Lõke!

Lapsed lõid kohviku "Purtse Grillõun".
Käisid kolm korda meres - viimane neist umbes kell 10 õhtul, imeilusa loojangu-järgse valgusega.
Mürasid ja möllasid. Alo sobib kümneste kampa imehästi.

Nüüd aga hakkab tasapisi tulema sügis-hooaeg. Alo on juba teist päeva aias. Ove - hoius.

Lapsed rannas

Viisin lapsed Vääna-Jõesuhu. Iida + sõbranna + Alo + Ove.

I & sõps mürasid meres, nagu arvatud.

Alo on suhteliselt veepelg. Tal on õpitud hirm vetikate ees. Nii et kui teised merre läksid, tekkis tal häda. Aga ta sai endast võitu ja müras hiljem kõigega võidu.

Üllatas aga Ove. Ta on meie lastest vist kõige julgem. Alul sumas ta jõekäärus (umbne sopike eriti sooja veega). Hiljem käis minuga sügavas vees, tuli üle "sügaviku" "madalikule" ja hüppas lainetes mis kole. Ja lõpuks läks üle Vääna jõe, vooluga kohas, kust isegi suured lapsed kõhklevad läbi minna. (Ma olin muidugi valves ja käeulatuses, aga ikkagi.)

Poistega kustahes käia on jube keeruline. Ove on paras jäärapea. Ajab sõrad maasse ja teatab, korduvalt, selgelt ja rõhuga, et SILLA PEALE TEMA EI TULE, olgu mis on. Alo samal ajal teatab, et tema põhiline siht elus on JÕUDA SILLALE JA SEALT KIVE VETTE VISATA. Lõpuks on muidugi vennad koos sillal, jooksevad edasi-tagasi ja pilluvad kive, ja kõik on hästi. Aga nende erinevate tugevate arvamuste järgi jooksmine võtab lapsevanema - mitte võhmale, vaid psühholoogiliselt väsinuks. Nii et tulin rannast ja pmst oli tunne, et nüüd annaks korraks otsad.

Tahaks ise ka ujuma, aga sel suvel pole vist lootust.

Iida 10 pidu

Päris 10 saab laps alles varsti, aga pidu oli ära.
Sõrves, nagu ikka.
Klassiõed + paar sõbrannat + väikevennad. Alo oli täiesti mehe eest väljas, ei kartnud vanemate naiste seltsi sugugi, vaid mängis kõik mängud kaasa.


Eeskava:
- transport ja saabumine
- luurekas
- grill ja lõkkejutud
- otsimismäng
- tort
- puu otsa ronimine, sulgpall ja muud sportmängud
- ohter möll igal pool ümbruses

Otsimises kus tuli võõras keeles kohanimed eestisse ümber panna (nännukees -- kännuseen, harves -- sahver). Sai raskem kui ma arvasin, aga näiteks kännuseene leidis üles hoopis Alo :)

10 on veel see vanus, kus kannatab "niisama" sünnipäeva teha. Lapsed jagunesid kohati gruppidesse, aga üldiselt mängiti kenasti koos. Kuid kardan, et järgmisel aastal tuleb rohkem tegevust leida. Osad neiud on juba nii suured, et lihtsalt võssa mürama ei lähe.