Plikade asjad

Iida ja R sõitsid koos minu autos.
Nii sain minagi osa nende tüdruku-asjadest.

Sõbrannatamine käib esmajoones ümber sünnipäeva nimekirjade.
Iida oma kodus on tema märkmikus, aga R kannab enda oma kogu aeg kaasas.
Sõbrannadel on seal siis olekud:
Kirjas.
Maha tõmmatud.
Maha tõmmatud, aga taastatud. (märgiks "lumehelves")
Teistkordselt maha tõmmatud.
Teistkordselt taastatud. (kaks helvest!)
Ees / alguses / lõpus.

Iida sai teada, et ta on (vist ainsana) kordagi maha tõmbamata, ja päris-päris esimene.

Iida aga on väga uhke, et tema enda nimekirjas on ka kolm POISSI!

Ma kohe nagu üldse ei oska siia mingit tabavat pealkirja panna

Alo, emmele, oma lemmiktiigrist.
Alo: Teeme nii, et mina olen tiigri ISSI!
Ja sina oled tiigri EMME!
Emme: Aga kes siis Iida on?
Alo: Iiiiii.. Iida on tiigri KAUR!

Rabas, lumises rabas

Ma olen mitu aastat tahtnud talvel rappa minna. Kui nüüd M-R kutsus, polnud pikka mõtlemist.

Loosalu raba Rapla lähedal on väike, aga muidu nagu päris. Järv keskel, laudtee, tähistus.

Ja lumi, milline lumi! Meil siin linnas on tunne, et talv on möödas. Aga maal on lumi, paks ja säravvalge. Kogu raba oli kui suur lumelagendik nukumändidega. Meie lootused "ehk leiab mõne jõhvika" "laudtee on vist välja sulanud" loeti narriks; kui jalg rajalt kõrvale eksis, olid kohe pool meetrit lumes. Teelt eemal pajutudude järel käidi lumes roomates, muidu ei pääsenud ligi.

Ka ilm oli imeline; vaikne, soe; korra tuli ka päike välja.

Järvel olid kalamehed. Tegime ühe sõbraliku perega juttu. Lapsed said poolelus ahvenat torkida ja ise sikutit hoida ja nägid, kuidas kala näkkab ja välja tõmmatakse. Ega ma isegi pole jääpüüki lähedalt näinud.

Sinna minnes nägid mõned meist metskitse - meetri kauguselt.

Järve ääres oli piknik kuuma tee, võileibade, omateht koogiga.

Ära tulles said lapsed kelgule. Kui kolm last salvokale laadida, kostab lakkamatu rõõmus kisa kilomeetrite kaugusele. (Kitsi siis muidugi ei näidatud.)

Vot see on elu, inimesed!

Lapsevanema tõehetk

on käes. Võrdlemisi õõvastav kogemus. Aga sellest täpsemalt kunagi hiljem.

// nüüd on käes see aeg, kus tahaks blogisse kirjutada kilomeetrijagu teksti. aga hetkel veel siiski ei kirjuta. //

"Mil määral kujundate te oma laste muusikalist maiset?"

, küsiti *** tutvus-uuringus.

Alo teatas eile kasvataja Marele "Pane mind teise ahju äärde." (M ei saanud õnneks aru, kust see.)
Iida laulab juba üsna hästi "Hommikul kui tõuseb päikene".

Kujundame, kujundame.

Sellesama *** muusikakatsel esines Iida lihtsa kassiteemalise lauluga. Tema järel sisse läind plika laulis midagi, mille nimi tal endal hästi meeles ei püsinud, aga mis muidu oli "traditsionaal".

Kujundame, aga ma ei tea, kas ka õiges suunas.

Iida teatrietendus

Iida lasteaed (22.) käis lasteaedade teatrifestivalil, näidend "sööbik ja pisik". Iida mängis arsti. Minu arust suht nirult, Kati arvab teistmoodi...

(Teatrietendus oli suuremat sorti orgunn ja Hirmus Tähtis Asi meie lapsukese elus. Kostüüm, värk, ehkki tegevust tema tegelasel nagu polnudki ja kogu värk oli üldse kuidagi pooletoobine. A noh. Kohe pärast "meid" esines Mia-Erika lasteaed palju profima etteastega...)

Näitasime hambaid

Me kõik - Iida Alo Kati mina - käisime hambaid näitamas. Mõlemad titad ajasid musi eeskujulikult ammuli. Midagi ei peetud puurimise, plommimise ega freesimise vääriliseks. 16 minutit ja korras!

Ja kes Tallinnas väga head hamba-arsti tahab, võib minu käest kontakti küsida.

"Alo, tule minuga!"

Alo argipäeva hommik on viimasel kuul olnud kurb. Ei taha aeda minna, ei taha aeda jääda, tahab aias "issi sülle". Pärast minu lahkumist läheb kurb kiiresti üle, a ikkagi.

Täna aga. Aeda jõudes oli seal R., kes istus samuti natsa nukralt toolil. Natsa aja pärast esines A ettepanekuga "näita mulle oma nukke", millele R vastas "Alo tule koos minuga tooli peale istuma". Alo läks nagu nööri mööda ja minu poole enam ei vaadanud.

1) Naistest on kurvastuse vastu suur abi.
2) Millalgi hakkan ma teda samas olukorras kättpidi tagasi sikutama. Iga lehtsaba järel ei tasu ka lipata!

Laste nädalavahe

Laup: Iidaga joonistamas; Tiina-Liisaga loomaaias; Tiina-Liisa-Kaarliga meil. Loomaaed oli hiiglahea mõte, ilus päiksene kevadpäev õues, plikad said mürada ja elukaid vahtida ja Iida nägi uuesti vana sõpra merisiilikut. TLK meil tuli hästi välja, Alo võeti tüdrukute mängu sisse ja K uuri A mänguasju ja kõik said lobiseda ja soovijad pulkadega hiina sööki süüa ja no üldse oli väga hea.

Pühap: Alo oli vanaemal, Iida aga käis kahel sünnipäeval.

Ja lauamängud on head. Nendega saab lapsed õhtul rahulikuks ja toimivad ka preemiana. I tegi L-le Carcassonne reeglid selgeks nagu naksti!

Taskuraha

Käisin klassivennal külas, tol on kaks suurt last ja üks pisike. Avaldasin arvamust, et suurte lastega peaks elu väga lihtne olema, annad aga taskuraha ja muus osas on suht hooldusvabad. Klassivend muigas "taskuraha? jaa-jaa" ja rohkem ei kommenteerinud.

Poole tunni pärast saabus peretütar ja esines välisuksel avaldusega, et tal oleks lumelauda vaja.

Carcassonne

Lisaks kabele tuli meile uus lauamäng: Carcassonne.
Nagu Ussisõnad, aga ilma tekstita, ja ideoloogiliselt kallutamata.
Seni oleme mänginud veidi lihtsustatud reeglitega.

Iidale väga meeldib.

Järgmisel päeval olin mina Aloga ära ja Iida mängis sama mängu üksi, "mõlema eest". Laps on ilmselt minusse. Ma veetsi ka lapsepõlves palju tunde iseendaga malet ja bridzhi ja midakõikeveel mängides.

Nädalavahe

Olime RLP Saaremaal talvitumas, lapsed Nõmmel (aitäh!!!).
Neid ära tuues oli tunne, et tibud on aastajagu kasvanud: tundusid palju küpsemad, targemad, ilusamad ja suuremad kui viies. Alo räägib nüüd ainult põimlausete ja võõrsõnadega, Iida loeb soravalt ja oskab kung-fu-d.

Või vähemalt usub, et oskab. See on Kung-Fu Panda filmist. Iidal on toru-mõõgad, ta sooritab nendega uljaid hüppeid ja teeb kurja häält. No nagu filmis. Kati just avastas, et Lasnamäe üks kool on karate-kallakuga, ilmselt panemegi lapse sinna.

(Aga kung-fu trenni ma tegelikult soovitan, vt näiteks wingtsun.ee, päris põnev on. Ja sobib hästi naistele :))

Alo uus lemmiklaul ongi "Olen sinu vile". Jah, see, mille kohta I ütles "maailma kõige ühemõttelisemalt kahemõttelisem laul". Armastus on ime, nagu inglise keelest teada saab.

Kabe

Mängime nüüd Iidaga õhtuti kabet.

Alo mürab samal ajal Carcassonne nuppudega. C. on ise ka hea; millalgi õpetan selle Iidale selgeks.

Mõlemad mängud on pärit Ludo poest Tartu maanteel.

Me kolmekesi tuleme...

... Lääne-Saksamaalt,
meil jalas püksid verised
ja nii edasi.
Laulab meie kuuene tirts kõlaval häälel.

Koolikatseteks peab mingi laulu ära õppima.
(minaeiteamidagi, räägivad.)
Ehk see sobibki?